Trenniteisipäev

Atleetlik Kiefer

Jälle on möödas üks trennikord. Ilm oli tuuline kuid pigem soe. Kohale oli tulnud 3 koera.
 Avastasin, et Kieferile ei meeldi kui koerad teda jõllama jäävad. Korra kuldne kutsikas jäi pikemalt Kieferit vaatama, siis nägin et tekkis väike reaktsioon aga astusin Kieferi vaate ette ning probleem lahendatud- tähelepanu oli tagasi minu peal.
 Eile tegime kõike mida tavaliselt. Kiefer oli kuidagi üleerutunud eile ning natukene vedas ka seetõttu kiiva. Eilne trenn koosnes järgmistest elementidest.
 Kontakt istumisel, käed vaheldumisi küljele sirutatuna ja ka kõrval olles.
 Kõrvaletuleku harjutusel on ikka mul rumal komme tuua kätt kõhu peale ning seetõttu jääb ka koer viltu. proovisin eile enda asendit parandada.
 Kõrvalolles väike püsivus, kontakt minuga. Vahepeal taas mängu ning siis "lama" harjutus. Lama proovime saada nii, et koer kas langeks maha esikäpad ees või siis kogu kehaga. Mitte nii, et läheb istuma ja lamama.
 Lama asendist istumatõus, istumisasendist püsti (ilma et kas tagakäpad või esikäpad paigalt läheks)
 Uue asjana proovisime istu asendist-lama, mis trenniplatsil ei õnnestunudki sest koer ikka tõstis tagumiku esimese asjana. Hiljem bussi oodates sain ta lamama nii, et tagumik seisis paigal.
 "juurde" jooks pikas rihmas oli edukas aga tegin vea sellega et andsin maiuse kohe, mitte ei juhtinud koera kohe oma kõrvale.
 Proovisime ka lasta ta pikas rihmas jooksma, et testida kuuletumist. See ei õnnestunud sest Kieferil oli selline hasart sees et ta ei olnud nõus minust kaugenema.
 Nagu vana katkine plaat - taaskord oli väga lahe tund ning saime palju positiivseid emotsioone.

Kojuminnes ehmatas meid enne bussipeatust üks väike koerake rihmas ning Kiefer reageeris ikka väga üle. Sellel platsil pole kunagi koera olnud ning koer ilmus ka ootamatult (meie jaoks sest tegelesime muude asjadega)
 Ei aidanud maiused ega jutt.


***

It was another trainig-tuesday and i am very happy about it. Kiefer managed to answer all the cues ad we did learn quite a lot. Our main exercises were sit, stay, eye contact, come here, from sitting stand up, from standing lay down.
 Come here cue is most interesting because most of the time he does not listen to me. First two or three lessons i could squeak, show treats, do anything but Kiefer still sniffed around without listening to me.
 But now we manage to do it and we also tried walking with long line and he did not leave me!
  When heading home, we were surprised by a little dog and Kiefer lost it all. He was over treshold and very very reactive. No treats , no happy talking nothing helped. I dragged him away and this time i was not really very sad because i understand that it is our work to do and we have never seen a dog there so it came as a big surprise for Kiefer.
 He is a good boy and i know that we will get over those bad reactions.