Neljapäev, 11. juuni 2015

FDSA Ülesanded 2 ja 3

Oi, kui rahul ma olen, et otsustasin võtta Get Focused kursuse! Loengud on lihtsad ning selged ja ausalt - kuidagi küsimärkidena tundunud asjad loksuvad paika. Ning kursusel antud ülesandeid praktikasse rakendades - need kõik toimivad!
 

Teise ülesandena paluti panna kirja, millistes situatsioonides vajab koer aklimatiseerumise aega ning kui palju aklimatiseerumise aega vajab minu arvates koer enne, kui ta suudab treeningule keskenduda.

Kuna minu jaoks oli see termin täiesti tundmatu, siis ütlen et ma veel ei tea. Ma ei ole kunagi sellele mõelnud aga kindlasti ei ole ma koerale ka andnud aklimatiseerumise aega.
 Ma oletan, et vähemalt 10-15 minutit pingelisemates olukordades ning kodutänaval proovides oli see aeg ca 3 minutit.
 Proovisime ülesannet järgmise plaani järgi:
läheme õue, Kiefer nuusutab nuusutamised ära ning kui ta hakkab orienteeruma pigem minule, siis panen ta paariks minutiks "pausile" kas tuppa või seon puu külge ja teen omi asju. Peale seda toon ta välja ning teeme fookusharjutusena RFT (rapid fire treats). Üliigavalt proovime lõpetada sessi ja läheme taas omi asju ajama.
Teada sain loengust seda, et ma olen üritanud saada Kieferi tähelepanu, proovides maiustega üle trumbata keskkonda ning seetõttu on Kieferi enda sees konflikt - keskkond on niiii huvitav, samas maius on ju ka ning niimoodi on kahe oleku vahel tilpnev koer.
Kui jalutame, siis jalutame ja kui tuleb trennimoment, lasen tal kõigepealt veidi igavust tunda ning siis teeme trenni.

 Panin lausa treeningplaani kirja ning talitasin selle järgi:- jalutame tänaval ja nuusime kõik murulapid läbi 3-4 minutit.
- seon Kieferi aia külge ja nopin aiatagused võililled ca 2 min.

- seon ta lahti ning alustan koheselt Rapid Fire Treatsiga ehk 10 maiust võimalikult kiiresti suhu:
- jalutame edasi tagasi ja iga 2 sammu tagant maius suhu
- neutraalsel toonil kõik ja läheme tuppa


Kõik toimis! Kieferi fookus oli nii ilus! Sellest ma ülipikka videot ei teinud.

Kuna Kiefer ei ole sellise treeninguga kokku puutunid, siis igapäevaselt kindlasti tegeleme kolme ülesandega teadlikult:
1. Aiast väljas hoiame nö infoperioodi ja keskendumistöö eraldi.
2. Enne töö algust proovime Rapid Fire Treats tehnikaga, kas Kiefer on piisavalt rahunenud ning mõnusas staadiumis et alustada treeningut (kui ei, siis samm tagasi rahulikumasse paika)
3. Proovin igapäevaselt jälgida kui palju ta pöörab mulle tähelepanu ning iga temapoolset tähelepanuavaldust kiidan ning premeerin kas sügamise või mänguga.
Mäng on meie jaoks veidi raskendatud, sest Kieferi lemmikmäng on see kui mina teda taga ajan. Aga ma olen laisk ja ei viiitsi joosta endast olulisemalt kiirema tegelase järgi  in emoticon


Kolmanda ülesandena paluti kirjeldada koera nii vaimset, emotsionaalset kui füüsilist olekut (kodus, treeningplatsil, jalutuskäigul jne. Selleks olen ma õnneks palju rääkinud ehk lühidalt kirja pannes - Kiefer on tuttavates situatsioonides tubli ning rahulik aga väljaspool turvatsooni on ta pigem ärevil, pinges. Teiste koerte juuresolekul on näha, et ta tunneb end väga ebakindlalt ning pigem on pinges, kui rahulik.
 Jalutuskäikudel olekud vahelduvad - vahel on ta nii mõnus ja rahulik ja lõdvestunud aga kui ta ka mõne lõhna üles võtab, siis kaob igasugune taju ning hakkab sahmima siia-sinna.
 Kuna tegu on väga õrna närvikavaga koeraga, kel puudub mõistlik enesekontroll, siis on meil olnud keeruline paljudes situatsioonides hakkama saada aga see kogu Kieferi olek läheb iga päevaga aina paremaks. Ma ei saa öelda, et ta veel oleks enesekindel aga sinna suunda me vaikselt liigume.

Kolmanda ülesandena tuleb meil juurde  - oota et koer pööraks ise tähelepanu sulle. Siis palu tal teha midagi lihtsat, mida ta teab. Kui ülesanne on sooritatud, premeeri ning neutraalsel toonil lõpeta sess. Sellega hakkab koer mõistma, et kui ta pakub ise mulle kontakti, siis on võimalus, et teeme midagi toredat koos ning tema saab premeeritud.

Lõppu ka väike rõõmuhüüatus:
Käisime eile Kieferiga arstil silmaprobleemi tõttu (rähma tuleb liiga palju). Kiefer käitus fantastiliselt! Enne kui koeralt midagi nõudsin, andsin talle aega kohaneda, nuusutada, rahuneda. Tulemuseks oli koer kes arsti sisenedes ei tormanud arstile vastu vaid istus mõnusalt ning nautis minu sügamist. Arst sai musimusid ka kätte ning musimuside eest sai Kiefer kingituseks Pedigree Dentastix'i.
Silmade loputamiseks saime füsioloogilise lahuse + 7 päeva paneme veel ravimit silma. Loodetavasti kaob probleem täielikult. Aga veelkord - TUBLI KOER!
Ahjaa, sättisin ta ka kaalule istuma - 28,9 kg. Dieet toimib korralikult! :)

Laupäev, 6. juuni 2015

Get Focused Rapid Fire Treats ülesanne

Eile õhtul tegime ära ülesande anda koerale 10 maiust järjest, ilma midagi nõudmata. Kõlab iizi eks? Aga ega ei olegi nii kerge. Mina näiteks tegin 3 suuurt viga. Seda kõike märkasin siis, kui videot vaatasin.


Esimeses videos ma unustasin enne maiuse andmist märksõna anda (yes või tubli või klikkeriklikk). Teises videos pushisin ma liiga üle ning tegime harjutust olukorras, kus ta niikuinii ei oleks suutnud keskenduda (tõukeratturid sõitsid mööda). Lisaks on näha kuidas mu olek muutub kui ma äkki avastan et maiused käes olid valesti arvestatud ning tekkis liiga pikk vahe söötmisel ja koera fookus suundus juba kuulmisulatuses olevate ratturite peale. Ja kolmandaks on see, et kolmandat videot pole. Ehk siis lõpetasime treeningsessi feiliga, mitte positiivselt . Tundub kerge harjutus aga nii palju võib metsa minna korraga. Aga selleks see harjutus ongi. et aru saada kitsaskohtadest.

Proovime täna teha harjutust uuesti järgmiste punktide alusel:
1. Valmistan ette 10 maiust
2. Ei oota koeraga silmkontakti vaid alustan harjutusega siis, kui koer satub minu ligidale
3. Proovin 10 maiust nii kiiresti kui võimalik ilma pausideta koerale anda (enne maiuse andmist sõna yes või klikk)
4. Kui 10 maiust on antud, üritan eriti neutraalselt ja igavalt öelda, et harjutus on läbi. Töö minuga peab olema huvitav ning töö lõpp võimalikult igav

* Alustada tuleb võimalikult igavas kohas ning tasapisi vahetada kohti kus segajaid on rohkem. Kui uues kohas koer ei keskendu enam hästi või haarab maiust liiga tugevalt, siis kas liigun tagasi vaiksemasse kohta, kasutan väärtuslikumat maiust või katsun tempot veelgi kiirendada.

Järgmisena on tulekul analüüs sellest, kui palju läheb Kieferil aega et erinevates kohtades nö aklimatiseeruda ning millistes situatsioonides vajab Kiefer eriti palju aega et rahuneda keskendumiseks ja õppimiseks.

Reede, 5. juuni 2015

Get Focused kursus 1

Fenzi Dog Sport Academys on suure hooga läinud käima õppetöö "Get Focused" kursusel. Olen endale võtnud jälgimiseks kahe õpilase töö ja arengu algusest peale. Nende koerad sarnanevad Kieferile kõige rohkem.
 Esimene loeng oli teemal, miks koerad kaotavad fookuse peremehele erinevates situatsioonides. Esimeseks ülesandeks oli teha baseline (alguspunkti) video endast ja koerast ning teiseks koostada loengu põhjal analüüs, miks ja millal minu koer fookuse kõige enam kaotab.

Mina tegin kohe kaks baseline videot, et näidata kui palju mõjutab ka õige maiuse valik koera motiveeritust minuga koostööd teha. Esimene video on tehtud tema tavalise toidukrõbinaga ning teine video grillvorstiga. Grillvorstiga? Jah, kahjuks oli mul meie eriti high-value hakkliha otsas ning mingi madalama väärtusega teda narritama polnud mõtet hakata.
<--------krõbinatega ning kohe on näha et koer ei ole hingega ülesannete juures. Aga see oligi selle video põhimõte - näidata et kui ise koeral entusiasmi nö lakke ei aja, ei ole ka koer huvitatud koostööst.











Ning teisel videol teeme trenni grillvorstiga, hoopis teine koer ja fookus!

Sain teada, et õpetamisel tasub kasutada eriti kõrge väärtusega maiuseid, alustada õppimist segajateta ja hiljem ükshaaval! segajaid lisades korrata alustõed taaskord üle.

Jah, tegelikult ei ole see info mulle küll uudis aga kuna plaanin väga hoolega ning samm-sammult läbi teha GF kursuse, siis teeme ka Kieferiga kõik nullist.
 Kieferile on see vaid kasulik kuna oleme paljusid asju õppinud poolikult ning korralikult kinnistamata.

Kolmanda videona lisan veel meie video tänaval, see näitab millist probleemi me tegelikult lahendada proovime

Ning esimese kirjaliku tööna tegin analüüsi meie kitsaskohtadest.

Esimesena näen ma entusiasmipuudust. Kieferi tähelepanu läheb väga kiiresti kuskile mujale sest kogu ümbritsev viib ta väga kiirelt stressi (autod, jalgrattad, koerad, rulad, müra jne) Lisaks minust 100x huvitavamad lõhnad, puud, põõsad, postid, linnud, kassid jne jne. Kindlasti olen entusiasmi kukutanud ka sellega et olen temalt rohkem nõudnud, kui tema suuteline andma on. Oleme teinud pikki ja igavaid trennisesse. Pikakel ja igavatel trennisessidel on olnud päästeingliks eriti kõrge väärtusega maius-hakkliha, kuid siiski ei ole ma osanud enamustel kordadel lõpetada õigeaegselt.
 Oleme lõpetanud ka sessiooni nii, et ise olen õnnetu ja koer muidugi ka. See on olnud minu poolt vale lähenemine ning tänu sellele võib julgelt öelda, et Kieefril puudub entusiasm minuga koostööd teha.

Teisena panin kirja Kieferi olulise vea - enesevalitsuse ja enesekontrolli puudumine. Reaktiivsele koerale väga iseloomulik. Oleme sellega pikka aega tegelenud ja enesevalitsusharjutusi teinud aga me ei ole sellega veel kaugele jõudnud. Kui puudub keskendumisoskus, mida me nüüd just õpime, on raske ka end valitseda.
 Kiefer on fokusseeritud huvitavate või ärritavate asjade leidmisele jalutamise ajal ning tema ärritustase tõuseb nullist sajani sekunditega. Peale 15-20 minutit hakkab see alles langema ning võib üldse proovida paluda keskendumist mulle.
 Muidugi paljus olen ka mina teinud vigu ning me ei ole kõiki harjutusi erinevates kohtades korranud ning generaliseerinud ja algajana ehk ei ole ka mu signaalid alati ühesed ning üheselt mõistetavad.
 Kui Kiefer näeb koera, kadus vanasti enesevalitsus üldse, nüüd olen õppinud suunama teda koera ilmudes muude tegevuste juurde ning Kiefer jääb oluliselt rahulikumaks. Augustis on plaanis võtta spetsiaalne kursus "dealing with the bogeyman" et tema reaktiivsusest ka võitu saada.

Kolmandana panin kirja ebakindluse ja selguse puudumise. See puudutab meid mõlemaid.
 Kiefer on minu esimene koer ja arg-agressiivne koer. Või siis pigem närvipundar koer. Me mõlemad oleme nö ebakindlad et kas me teeme ikka asju õigesti. Kui Kiefer on stressis või ebakindel, siis ta ei õpi. Mitte miski ei kinnistu. Jah, ta võib küll ülesande antud hetkel täita aga teistes oludes näeks ta ülesannet nagu üldse esimest korda.
 Minu enda ebakindlus viib omakorda selleni, et ma ei anna selgeid käsklusi või signaale ning see viib koera segadusse.
 Kui Kiefer on segaduses siis ta sooritab ülesande valesti, hakkab haukuma või huupi loopima oskusi, mis on juba tema repertuaaris olemas.


Tegelikult sain ma kogu materjali lugedes kaasa noogutada sest iga lause kord ühel, kord teisel moel kirjeldas meie probleeme ja hetkeolukorda.
 Esimene loeng õpetas mulle kindlasti veel et treenimine vajab aega. Väga palju aega, kordamist, kinnistamist, üldistamist erinevates kohtades.
 Ühte meetodit kasutusele võttes tasub aega anda mitu kuud. Alul võib tunduda, et meetod ei toimi, kuid pigem on probleem sel juhul järjepidevuses ja koerale ebaselgete signaalide andmises. Ja muidugi maiuse väärtuslikkuses. Kui vahetada meetodeid liiga kiiresti ning tihti, on lõpptulemuseks ebakindel koer, kes ei oska sind valikutes usaldada. Sest valikud on igakord erineva tulemusega.
 Ning kui mina ise arvan et koer teab kindlalt teatud ülesannet aga uues kohas või keskkonnas seda sooritada ei suuda, siis ta ikkagi veel ei teadnud ülesannet. Sel juhul tasub minna tagasi nö lasteaeda ja alustada treenimist täiesti algusest, pisikeste sammudega edasi liikudes.

Ainult nii on võimalik enda poolele võita koer, kes sooritab ülesandeid heameelega, mitte seetõttu et peab.