Ta on alati stardivalmis köögis, kui keegi teeb süüa. Palakesed vaevuvaevu jõuavad maad puudutada, kui üks must volask sööstab lörtsudes neid likvideerima.
Ma olen ta niikaugele saanud, et minuga ta seda väga enam ei harrasta sest kui mul ikka känts liha maha kukub ja koer sellega kaoks, siis mida ma pakuks perele söögiks??
Aga laste puhul valvab ta koguaeg laua all. Kui lauaalt on puhastatud, siis käib ta ka veel laste toolid üle.
Peale koeratoidu on kõik meie pere toiduülejäägid lemmikuteks. Ma ei ole silma kinni pigistanud millegi ees. Vahest olen andnud ka pooliku kana või kõik kanakondid, valimatult.
Magusaga me ei liialda. Viimati laste sünna puhul andsin talle ka tüki torti, sest kuidas siis meie pere pesamuna nüüd ilma tordita ära elab.
Uue ideena olen näinud koeratordi retsepte. Kui järgmine aasta tema 4-s sünnipäev juhtumisi meeles seisab (20.07, ega päris õiget sünnipäeva ei teagi) siis teen koerakrõbinatorti :)
Aga mannapuder Kieferile ei maitse! Eile pakkusin näiteks kapsahautist hakklihaga ning selle alla peitsin ka mannapudrujäägid. Mannapuder oli viimseni puhtaks lakutud aga vot ei söö :D
Siia lõppu ilmekas pilt, millal Kiefer mulle andunult tähelepanu pöörab. Kiefer pühendab mulle oma väärtuslikku tähelepanu sellise näoga ainult siis, kui mul on käes näiteks burger.
Jaa, ma panin panni madalale, kaaneta - peal kuumad lõhnavad broilerimaod...
Ma ei tea mida ma mõtlesin. Ise olin süüdi aga vihastasin nii, et silme eest läks mustaks.
Aga peale sellist korralikku sakutamist ning tühjakspaukumist oli mul väga sõnakuulelik koer.
Ma luban, et ma enam nii ei tee - sätin kõik nii, et koeral oleks võimalus pahandust teha ning siis veel riidlen ka selle eest et ise olen loll.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Meil on hea meel kuulda ka teie arvamust, aitäh!