Laupäev, 27. september 2014

27.09

Nüüd paariks päevaks olen jätnud treenimise üldse tahaplaanile ning naudin meie koosoldud aega. Käime jalutamas jalutamise, mitte treenimise eesmärgil ning peaks mainima, et mida vähem ma muretsen või üritan kõike kontrollida, seda vähem näen ka ebanormaalse (inimeste maailma mõistes) käitumise märke.
 Maiused on kogu aeg taskus ning oleme pääsenud 99% haukuvaid koeri sisaldavatest aedadest ilma vahejuhtumiteta mööda. See 1% oli täna kui möödusime ühest aiast kus on väga õnnetu ning päris reaalselt kuri labrador. Labra aed on lausa blokeeritud puitalustega ning pean seda normaalseks, et Kiefer sellist jubedat koera kardab. Inimesed kardavad ka.
 Tõeliselt kahju, kuidas inimesed oma koertega ümber käivad.
 "Siia" ei toimi meil endiselt aga proovisin selle asemel juurutada "juurde" sõna. Siia on olnud eluaeg ning on erinevates situatsioonides kasutatud. Oletasin et tegu võib olla nn poisoned cue'ga ( mürgitatud käsklus) ehk siia on kasutatud nii pahandamiseks, kiitmiseks ning ka laste poolt väga tihti ja Kiefer võibolla ei seosta seda kõige parema käsklusena.
 Ühesõnaga olen peamiselt rahu. Koer ihkab lähedust, mängime ja sügame palju.
 Kõige vahvam oli üks õhtu, kui oli juba õuemineku aeg ning mina jäin jokutama. Siis Kiefer tuli, istus mu ette ning väga pingeliselt suud liigutades kostus lõpuks "aaõuueee"
 See oli moment, kus nägin et ta reaalselt suhtleb minuga. Kõik ei ole kohe mitte lootusetu! Ta on väga tubli koer!

Siin pilt koera lemmikust sügisesest ajaveetmisviisist meie remondijärgus ehitises. Kuuma ahju ees võib ta väga kaua olla ning tuld vaadata, ise olles tulikuum :-)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Meil on hea meel kuulda ka teie arvamust, aitäh!