Kui olime kätte saanud koertekoolist harjutused, pandi meile südamele, et nädala aja jooksul teeksime harjutusi toas, hoovis, tänaval.
Meie esimene põhiülesanne on luua katkematu kontakt üksteisega nii, et välised segajad seda ei katkestaks.
Selleks kasutan maiust, kiitust ning vajadusel käitumise korrigeerimist, rihmast tõmmates (puuduvad igasugused poovad kaelarihmad jm abivahendid)
See ülesanne ei ole kergete killast, kuid oleme saavutanud veidi edu.
Kuna minu koer kardab pimedat hoovi, ei hakka me harjutusi esimesena tegema hoovis vaid liigume tänavale energiat kulutama.
Käitumise korrigeerimise abil sain eile koera asfaldil enda kõrvale kõndima, kuid algul ta maiusest ei olnud üldse huvitatud. Jalutasime mööda teed, pissile lasin ainult käsklust “pissile” andes ning ise kiiremat sammu sooritades, et koeral ei oleks võimalus tirida ning seeläbi saada oma tahtmist.
Peale pissimist – kakamist koer taaskord kõrvale. Koos korrigeerimisega kui saavutasime õige sammu kõrval, siis proovisin anda ka maiust. Ega loom muidugi loll ei ole. Koeramaiuse võisin ma ise ära süüa aga praetud kotlett hakkas lõpuks töötama!
Hetkel küll väga vähe veel aga siiski oleme jõudnud sinnamaani, et koer pöörab korraks ka minule tähelepanu.
Kotletiga tänaval läbisime keerutuse ühtpidi ning teistpidi, lamama ma teda tänavale pori tõttu ei pannud.
Meie suurim probleem on agressivsus teiste koerte vastu, kuna koer on saanud 99% kokkupuudetel koertega hammustada.
Eilne edusamm oli see, kui koer möödus meist päris kaugel, jäime seisma ja saime vaadata lõdva rihmaga teise koera minekut. Kui koer oli 3-5 m kaugusel, ei aidanud ka korrigeerimine saavutada soovitud tulemust ehk möödumist lõdva rihmaga. Ehk siis selle harjutusega peame korralikult tegelema.
Kui teised koerad olid eraldatud aiaga, siis olin võimeline maiuse abil kontakti luues koeraga aiast mööduma nii, et koera tähelepanu oli maiusel.
Kodunt minnes ja koju tulles järgisime ka reeglit, et mina sisenen majja esimesena, koer minu järgi.
Lisaks koju jõudes käisime ringitamas ka tagahoovis, mis koerale väga ei meeldi, kuid minu kõrval jalutades (rihmata) oli ta päris rahulik. Maiuse abil tegime keerutusi ka tagahoovis.
Kodus pakkusin koerale toidu, andes enne lastele peotäie pähkleid, siis koerale kausi. Kuigi see ei ole meie peres väga vajalik harjutus, koer ei ole kellegi vastu agressivne ja ei “nõua” toitu, ootab ilusti.
Lisaks korrigeerisime majas ka koera toitmist. Siiamaani on koeral toit olnud koguaeg ees, kuid nüüdsest saab koer toidu hommikuti ja õhtuti. Kui koer süüa ei taha, siis ma ei meelita, panen kausi kappi tagasi ning järgmisel toidukorral saab kausi uuesti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Meil on hea meel kuulda ka teie arvamust, aitäh!