kolmapäev, 4. märts 2015

Kieferi reaktiivsuse näide

Täna on mul jagada 2 videot.
 Nimelt tegin oma sõbrale vaatamiseks 2 erinevat videot sellest, kuidas Kiefer möödub hüsteerilistest aiakoertest.

Esimeses videos Kiefer reageerib ärritajale. Tavaliselt ennetame sellist stressiolukorda, kuid seekord vajasin just reaktsioone, hindamaks Kieferi edasijõudmist

Minu enda arvamus video kohta - Kiefer oli ärritunud juba enne konkreetsele tänavale keeramist ning näitas väga hästi, kuidas ta minu kõrvalt minema sööstab nuuskima (0:12). Peale nuuskimiste erinevate põhjuste teadasaamist, nimetan ma seda nuuskimist stressinuuskimiseks.
0:01-0:12 on väga hästi näha ärevus ning suunahoidmine vasakule. Kiefer ei ole absoluutselt kontaktis. Ehk siis ta eelistaks hoida pigem vasakule, eemale stressiallikast. Kui mina seda ei paku, siis sööstab nuuskima
 Samas peale sööstu tuleb ta ilusti tagasi minu juurde, kuid kehakeeles on näha, et ta ei ole üldse rahul.
0:18 põrutab ta tagasi nuuskima ning kuna ma teda nö "nina peos" maiusega ei hoia, on ta stressitaluvuse läve juba niivõrd ületanud, et sööstab ka reageerivalt koerte poole.
  Maiuse võtmiseks on ta samuti peaaegu juba ületanud piiri. Juhul, kui ma oleks peale 0:47 ta maiusega kõrvale võtnud ning "peos" hoidnud, oleksime ülejäänud tee läbinud rahulikult.
 Samas on näha, et alates 0:52 ei reageeri ta enam koerele otseselt vaid on küll väga närvis aga liigub otse edasi.

Sõbra soovitusel peaksime siiski edaspidi sellise ärevuse puhul jääma enne käänakut seisma ning teha lihtsaid harjutusi. Mõned korrad tagasigi ehk minna ning proovida tänavat läbida alles täielikult relax meeleolus. Samas saime kiita, et koer küll proovis söösta reageerima aga pea koheselt leidis ka uuesti kontakti minuga, ehk ei kaotanud pead veel täielikult. Ning sõber nägi ka et enamus ajast suutsin ma olla pehme kehakeelega ja lõdva randmega.
 Need on asjad, mida ma ise ei osanud absoluutselt näha. Ennast video pealt on üleüldse õudne vaadata, rääkimata siis objektiivsest hindamisest.
 Aga noh, alguse asi, kes harjutab, saab meistriks.

Nüüd ka teine video, kus Kieferi närvide säästmiseks pakun talle "nina peos" möödumise võimalust.
Selles videos on Kiefer juba algselt rahulikum sest enne tagasitulekut tegime mäe peal peatuse ja saavutasime mõistliku kontakti.
 Kui koerad hakkavad haukuma, on näha ka Kieferi stressirikkamat sammu aga siiski püsib ta ilusti terve tee peost sardelli püüdes minu kõrval ning ei reageeri.
 Onju nende kahe video vahe nagu öö ja päev? Koer on oluliselt rahulikum ja rõõsam.

Edaspidiseks andis sõber soovitusi (jah, neid soovitusi peab mulle mitmeid kordi üle kordama, sest teoorias olen ma juba oluliselt tugevam, kui praktikas)
 Enne raskesse situatsiooni sisenemist koer kontakti võtta (ehk kui koer konakti ei võta, on olukord tema jaoks veel liiga raske).

 Nina peos meetod on küll hea meetod möödumiseks aga pikemas perspektiivis ei muuda see Kieferi reaktsiooni stressiallikale. Ehk siis me peame hakkama tekitama talle positiivseid ootuseid seoses selle kohaga (desensitization)
 Ehk siis alustama lihtsate harjutuste ning sohtrate premeerimistega enne, kui ta pingesse läheb. Sammhaaval liikuma käänakule ning stressikohtadele ligemale. Ning kohe, kui Kiefer kaotab kontakti ja läheb uuesti pingesse, peame minema nii mitu sammu tagasi, kus ta veel ei reageerinud ning alustama uuesti.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Meil on hea meel kuulda ka teie arvamust, aitäh!