Oleme teinud nii klikkerharjutusi, kui õues kõik jalutuskäigud treeningutena hoidnud.
Põnevaid seiklusi on nagu ikka, iga päev!
Rajoonis jalutab üks imearmas valge buldog, keda Kiefer ei salli. Üks õhtu jalutas buldog meile omanikuga vastu, sain Kieferi küll tee pealt päris palju kaugemale aga reaktsioon siiski toimus. Kiefer küll ei haukunud, urisenud ega lõrisenud nagu tavaliselt, tagajalgadele tõusis siiski.
Ma liigitan selle väga pehmete reaktsioonide sekka.
Üks õhtu sattusime nö tupikusse. Ühelt poolt ligines meesterahvas jooksuajas yorkiega, yorkie järgi kuskilt hulkuma pääsenud lahtine isane taks. Teiselt poolt "sõber" buldog.
Õnneks oli tee piisavalt lai ning muru ja puudega ääristatud ja jõudsime minna täiesti tee äärde. Varjusime puu taha ja lasin Kieferil ilma igasuguse pausita hakkliha. See hoidis Kieferi vait ja liikumatuna ning loomulikult ei teinud ma ise ka piiksugi.
Vot seda nimetan ma selle nädala suurimaks töövõiduks - lahendada olukord nii, et kõik möödusid meile tähelepanu pööramata ja Kiefer säilitas igasuguse enesekontrolli.
Ühel õhtul pistsime rinda hiigelsuure tuhkruga. Nimelt on meie kodu lähedal mängutuba, mille akendele on kleebitud loomade pildid. Kieferil äkki karv turris ja lörin lahti. Lasin siis rihma järgi, et las läheb vaatab ja uurib. Oi kui arglikult hiilis ta tuhkruni, ajas end klaasi najale püsti ning nuhutas.
See andis mulle taaskord mõista, et tegu on araverelise koeraga, keda võib ajada vähimgi muutus endast välja. Ja mul ei ole mõtet ka temaga pahandada sest see on temal sünnist saati veres. Ainuke mida saan teha, on mõista ning toetada ning aidata muuta tema emotsioone millegi hirmsa puhul. Õpetada asenduskäitumisi sobimatute asemele.
Lõppkokkuvõttes vähenevad iga päevaga tirimine ning süstimine kümne tuule poole. Suureneb kõrvalkäimiste kordus ning enne nuusutama minekut on juba näha luba küsimist ehk istumist.
Õpetasin istumise selleks, et kui jõuan tema juurde, ei teki momenti et ta saaks rihma pingule tõmmata sest ta istub päris lähedal oma nö sihtmärgile.
Kui jõuaks rihma pingule tõmmata, kinnistaks tirimine eesmärgini jõudmise.
Selle nädala kasulikku materjali:
Victoria Stilwelli artikke lväärkoheldud delfiinist ja topeltstandarditest asub SIIN
Incredimal rõhutab videos, et koera tuleks õpetada, kasutades imepisikesi samme edasi liikumiseks SIIN
Emily Larlham / Dogmantics õpetab videona tähelepanekut ning silmakontakti SIIN
Kui treeningud ei õnnestu, eriti reaktiivse koera puhul, tasuks lugeda ingliskeelset posti SIIN
C.A.R.E For Reactive Dogs rehabilitatsiooniplaan agressiivsetele asub endiselt http://careforreactivedogs.com/
Lõppu tsitaat Awesome Dogs'ilt
Do you have your dog's focus?
Try noticing when your dog occasionally looks at you. It will happen at some point. Notice it. Mark it. Pay it with a treat.
Reinforcement means to strengthen. Like reinforcing the beams on a building. You add layers and build up the strength.
If your dog looks at you only once when walking around the block, and IF you pay it, then after a few walks you might get 2 or 3 looks. Then those turn into 5, 7, 9 20 ... a LOT.
You don't build behaviour in the moment. You layer it on. If you can get ONE rewardable response, you can get more.
If you ignore it, then you weaken it.
Sometimes the whole secret to dog training is noticing what your dog is already doing and reinforcing it.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Meil on hea meel kuulda ka teie arvamust, aitäh!