Teisipäev, 18. november 2014

Kas tõesti saabub juba tali?

Täna oli nii ilus ja karge hommik. Maa oli härmast valge ning muru krõbises talla all :)
 Ei ole ju kehva ilma, ainult kehv riietus tavaliselt.

Täna õhtul läheme taaskord Lauluväljakule kooli, vaatame mis juttu ma peale seda räägin :P

Kuna oleme perega ikka veel pühendunud remondile, ütlen ausalt et nendes kitsastes tingimustes mis mul hetkel on, ei ole me Kieferiga stabiilselt trenni mõttes treeninud. Jalutame iga päev, kuid Relaxation protocoli (mul polegi hetkel kodus sellist kohta, kus koer saaks relaxida) pole alustanud ning muud kuulekuselemendid on samuti tahaplaanile jäänud.

Minu helkur pimedatel õhtutel (ostetud Selverist)


Reedel näitas Kiefer mulle, mis on see päris super õige hea koer. Nimelt seoses kurva sündmusega meie peres võtsin reede õhtul veidi aja maha, ostsin kaks siidrit ning kutsusin sõbranna oma õuele, et lihtsalt rääkida ja olla. Käisime koos poes ning mina võtsin ka Kiefer kaasa. Esiteks pidas mind tänaval kinni üks tuttav (peatas auto minu ja koera kõrval) ning Kiefer oli marurahulik ning tervitas igati korrektselt. Poe juures ootas Kiefer ülikuulekalt minu sõbrantsi kõrval, kuniks poes käisin. Pärast, kui tagaaias lobisesime, "hängis" Kiefer terve aja (ca 12ni öösel) marurahulikult õues.
 Peale seda läksime saatsime veel sõbranna koju ning siis lõi mul pirn põlema!
 Viimase aja sündmused ja hirmud olen ma endale ise tekitanud! Ja need on omakorda üle kandunud Kieferile!
 Peale kaht siidrit olin marurahulik ning Kiefer oli samuti marurahulik.
 Muidugi ma toonitan, et "don't drink and dogwalk!" aga see, millise stoilisusega sammus Kiefer unise ja lõdva minu kõrval oli USKUMATULT mõnus!
Kieferi helkurrihm, et oleks ühendus meie vahel näha :)
(müügil Prismades ja Selveris)


 Kusjuures koju minnes lähenes kaugusest veel üks tuttav inimene, kelle peale Kiefer ei viitsinud grammigi pingesse tõmbuda. Tuttav kükitas maha ning Kiefer tervitas teda nii rõõmsalt nagu oleksid vanad tuttavad (nägi teda teist korda peale 3 aastat)

 Ahjaa - minu kodukanti on tekkinud nüüd kaks toredat mamuuljat, kes lasevad joosta oma koeradel ilma rihmata (ning loomulikult vaateulatusest kaugel)
 Ükskord üks lähenes ühelt poolt, teine teiselt poolt. Röögatasin kohe päris kurjalt - koerad kinni , kohe! Õnneks suurem koer saadi ka kohe kontrolli alla ja kinni (tegu on kuldsega ja taksiga, kelle perenaised padruugatavad mööda küla ringi patseerides) aga taksiomanik siis nagu väga vabandavalt ütles kuldse omanikule et "ta ongi selline, närviline..."
 Jaa, olengi "crazy doglady" aga mind väga ei huvita, et nende koerad minu koera ärrituvusest omakorda ärrituvad ning siis madinaks läheb.
 Rääkimata muidugi, et see taksikene on absoluutselt kontrollimatu äranunnutatud tegelinski.
 Jah, mõnes mõttes võiks ma ju turvalisuse huvides Kieferile suukorvi kandmist õpetada aga kelle turvalisuse huvides? Kui meid juhtuks võüras lahtine koer ründama, ei oleks Kieferil mingitki võimalust end kaitsta.

 Aga ok, selle teema juurde korra tagasi, kus mul "pirn põlema läks"
 Ma pean suutma enda emotsioone kontrollida ning Kieferit läbi hirmutavate situatsioonide oluliselt kindlamana juhtida. Miks ma lähen paanikasse, nähes teist koera lähenemas. Teine koer on rihmastatud, Kiefer on vägagi turvaliselt rihmastatud ning mina suudan teda kontrollida ning käest lahti Kiefer end tõmmata ei jaksa.
 Ma praegu olen ise toitnud deemonit! Ehk nähes teist koera, hakanud krabistama- kobistama, maiuseid otsima ja sadaseitsekümmendviis muud erinevat tegevust-emotsiooni, mis edastab Kieferile signaali et nüüd on parim kaitse küll rünnak.
 Ok, jube kerge on seda kõike siin emotsionaalselt välja pursata aga me proovime, kui hästi me seda kõike reaalis suudame rakendada.

 Alates kolmapäevast jätkame jalutuskäike ühe teise koeraga, kellega jalutamine kevadel pooleli jäi, sest ma enam ei jaksanud kogu Kieferi teemaga tegeleda.
 Vaatame, kuidas minema hakkab. Aga kõik jalutuskäigud hakkavad olema kontrolli all, koeri mitte kokku lastes - kiituste ja maiuste abil.

Tänan, kes vaevus lugema :)

Täna õhtul läheme kooli (eelmine nädal jäi seoses minu haige kaelaga vahele), proovime kuidas talvine välitrenn toimib.
 Meile pakuti võimalust käia siseruumides nii Kotka tn sisehallis või Telliskivi tn A-Koer hallis aga kõigepealt pean mõtlema, kuidas logistiliselt on praktiliselt teisest linna otsast nendesse punktidesse pääseda.

Taaskohtumiseni!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Meil on hea meel kuulda ka teie arvamust, aitäh!