Istu. Istu? Istu... ISTU! Istu paluuun...

Tuttav?  Mulle küll on

Eriti sage on kohe mõte et mis nüüd siis on??  Ei kuule - kordame. Põikpäine - kordame.
 Ma olen olnud meeletult torssis tänu sellele et ma ütlen midagi ja koer ei kuule üldse või reageerib kuidagi teisiti. Kuigi ma ometi olen seda ju harjutanud ( ehk siis harjutanud enda meelest, vahel, natuke ja kindlasti mitte korralikult üldistanud)

 Viimane näide meie argipäevast, kui võtsime käsile asendite kordamise - istun esikus toolil, ütlen Kieferile istu ja tema lamab! L A M A B!
 Ja ega ta ju selle pärast ei lama et ta kohe meelega ei taha istuda. Miski on saanud antud pildi juures tema jaoks vaikivaks vihjeks, et ta peab lamama. Ta ei ole tobuke, mina olen kuskil mingi mäenuki ületamata jätnud.
 Ei, ma ei karista teda selle eest et ta otsustab mitte istuda vaid võtan täitsa nullist ja katsun käsu kindlama vundamendi peale üles ehitada.

Näete, antud videos proovin kolme variatsiooni ja koer istub 100% kõigi kolme variandi puhul.
 Andke andeks, proovin edaspidi filmida nii et minu rolli on ka rohkem näha. Miks ei ole originaalheli? Sest pere lobises taustal ja ma ei tunneks end mugavalt jagades seda kõike avalikult :)

Mis on selles videos ühine joon? Pilt on koera jaoks pea kogu aeg ühesugune. Käega juhendades ma küll istun aga see on juba kirjutamata reegel et kui nina läheb taevasse, läheb pepu maha.
 Käemärki andes või sõnalist käsku öeldes ma seisan, näoga koera poole ja tema jaoks on käsuks kogu olukord, mitte ainult minu poolt antud inimlik signaal .

Vaadake seda varianti, kus ma olen seljaga koera poole ja ütlen "istu". Selle asemel et tagumik maha potsatada, muudab ta antud heli (istu) kuuldes pildi enda jaoks õigeks ehk tuleb ja istub minu ette.

See tõestab väga selgelt, kui üheülbaliselt olen ma talle "istu" pildi maalinud ja kuidas minu jaburusi (halloo mis sa seisad seljaga mu poole!) kannatades proovib ta anda endast parima et  mind mõista.

 Ja ega sellest ju ei piisa. Selle asemel, et võtta end kokku ja anda koerale käsklust nii et tema jaoks oleks pilt õige, hakkasin ma veel variante katsetama ja allolevast videost näete ise, mis sellest välja tuli :)

Kui ma pilti veidi õigemaks tema jaoks keerasin ehk põlvitasin, oli ta suuteline käemärgist minu soovi siiski välja lugema (mis omakorda tõestab et koerad loevad esimese asjana kehakeelt ja alles peale seda on tähtsuse järjekorras hääleline signaal)
 No vaadake kui tubli ta on ja kui hästi ta mind mõistab :)

Ning siia lõppu veel üks variant mida ma tegelikult tahan vältida - korduskäsk.
 Esimeses osas olen ma öelnud "istu" ja selle asemel on Kiefer lamama läinud ja ma viivu pärast kordasin oma soovi, mille peale Kiefer läks istuma.
 Teises osas kasutasin ma kogemata klikki liiga vara, mõtlesin kuidas olukorda lahendada ja rakendasin põhimõtet "click for action feed in position" ehk kliki sai ta liikuma hakkamise eest (hoolimata et liikus valesse asendisse) aga maiuse sai sel hetkel, kui istumisasend oli saavutatud. Ja juhuu! Ma julgesin originaalhääle jätta videole haha :D

Ja mis siis ikka, nüüd asun vigade paranduse kallale ehk käsu "istu" korralikult õppimise juurde :)
Esimene uue aasta väljakutse - 200 maiust ja käsk "istu"
 Kui 200st maiusest jääb väheks ja Kiefer ei istu siis kui ma laman või olen seljaga tema poole, siis võtan uue 200 ja jätkan antud käsu õppimist seniks, kuni see on selge. Meil ei ole kuskile kiiret :)

Esimesed 200 maiust

Kusjuures inimloomusele tundub see väga tüütu tegevus, sest inimene ei taha teps mitte tagasi minna ja otsast alustada vaid edasi liikuda ja see on normaalne tunne.
 Minumeelest seepärast ongi just koera treenimises eriti raske, et kui öelda kellelegi et asi tuleb uuesti nullist üles ehitada, toimub kapseldumine ja "ah mida sa ka tead" suhtumine.

Alguses tuleks teha mitmeid korduseid - suuline istu - käeline istu - ja koer istub. Hiljem võin käelise juba vahelt ära kaotada. Ja kinnistada kordamööda nii käeliselt kui suuliselt.
 Ja kui juhtub et koer eksib kolmel-neljal korral 10st, lõhun ülesande taaskord tagasi kergemaks et õnnestumisprotsent jääks 90-100% juurde.

 Jah, see on raske. Meie jaoks inimlikult totaalselt arusaamatu.

Aga nagu mehed on marsilt, on koeradki totaalsed tulnukad, kelle jaoks ei ole kõik nii lihtne, loogiline ja selge.
 Või kui tulnukas ei meeldi, siis pigem on tegu kaheaastase väikelapsega, kelle jaoks on maailm uus ja keda tuleb hoolikalt juhendada õigesti käituma, suunata, õpetada.
 Ja koeral ei teki kunagi seda eufoorilist momenti "Oh yess, ma oskan eesti keelt!" Tema jaoks jääb "istu" helisignaaliks, mida kuuldes teeb ta toimingut.

Kui käsklus iseenesest on selge, hakkan õpetama juurde ka kestvust. Ja tasub meeles pidada et kui koer 30 sekundit istub, kui olen tema ees, siis ei tähenda see automaatselt et ta istub 30 sekundit kui olen temast kaugemal või liikumises.

Jaa! Antud pildil istub Kiefer paigal, kui olen temast kaugemal ja keskkond on raske. Miks?
 Sest tema jaoks on kinnistunud vaikimisi käsuks saanud kestvusistumisel fotoaparaat. Kui mina aparaadiga tegelemise olen lõpetanud, järgneb preemia.
 Nii me õpetame kusjuures iga päev vaikimisi midagi oma koerale aga seda kõike avastada annab alles põhjalikuma analüüsi puhul.

Ehk põhilised mis peaks selged olema  koeral on käsk kestvusel, distantsil ja segajate puhul (välismaa treenerid nimetavad seda 3 D's ehk duration, distance and distraction) ja järjekord peaks õpetamisel olema - AJALINE, DISTANTS, SEGAJAD. Teises järjekorras saab kindlasti ka aga miks leiutada jalgratast, kui see on juba olemas.
 Jah, ajalist õpetada on eriti igav minusugusel lühikeste närvidega ja kiirelt liikuval inimesel :D
 Ajalise puhul tasub kindlasti meeles pidada et kui koer läheb poosist välja enne aja lõppu, siis ei tasu järgmist sessi teha sama pika aja peale vaid alustada taas sekundhaaval ülesehitamist nullist.

Kindlasti tulen ma selle teema juurde veel tagasi, kui hakkan Sue Ailsby juhendamise all Training Levels'eid õppima. Seniks tegelen enda paika pandud plaani järgi ja annan varsti tagasisidet.

Lisalugemist:
http://eileenanddogs.com/2015/12/30/cues-duration-distance-distraction/
http://www.clickertraining.com/node/4881

Sue Ailsby Training Levels on tasuta saadaval SIIT

Head Uut Aastat!

Uus aasta tuli minu ja Kieferi jaoks fantastiliselt!

Käisime koos aastat vastu võtmas ning mängisime ja mürasime rakettide saatel. Kiefer oli väga rahulik ja rõõmus ja koostööaldis. Olin talle igati toeks ja ei lubanud raketimüral ja hõiskavatel inimestel saada stressiallikaks. See oli üks fun öö, mis annab mõtteainet veel kauaks.
 Just sellel ööl oli näha kui kaugele me tegelikult oleme tulnud ja jõudnud. Ma olen väga õnnelik


Nüüd on aeg panna paika veidi mõtteid ka tulevaks aastaks, sest mis saaks olla efektiivsem kui hoolikalt läbi mõeldud treeningplaan. Olgu see siis sessioonina või aasta eesmärkidena.

Ma kirjutan mõtted punktidena välja alguses nii nagu nad mulle pähe jooksevad :)

1. Õppida koostama treeningplaani mõistlikult ja sellest kinni pidada.
2. Korrata üle Engagement (pühendumus), Relationship Through Play (suhe läbi mängu), Bogeyman (reaktiivse koera rehabiliteerimine läbi mängu ja koera valikute) materjalid ja kasutada jätkuvalt nende põhitõdesid meie igapäevaelus.
3. Liikuda rohkem, kohe südamest ja koos Kieferiga sest Kiefer on selleks juba enam kui võimeline.
4. Tegeleda põhjalikult ja kiirustamata rallioskuste õppimisega (Sue Ailsby Rally Skillbuilding 1 ja 2) sest need annavad meile tugeva põhja ükskõik milliseks alaks, millega me ka edaspidi sooviks tegeleda.
5. Uusi asju õpetades ei unusta, et enne lõbu ja siis töö, sest nii õpib tundlik koer kõige paremini.
6. Harida end edasi sest koera treenimisest on tasahilju saanud minu kirg ja südamelähedane hobi (mida näitab ka natud blogi püsivus, üle aasta!)
7. Postitada stabiilsemalt koos pildi- ja videomaterjaliga.
8. Jagada ausalt ja ilustamata oma kogemusi ja vahel ka arvamusi, tasihilju südames lootes et keegi leiab meie tuge ja julgustust
9. Minna tagasi Sirje Vets'i koertekooli, kus hakata läbi mängu ja usalduse taas treenima teiste koerte juuresolekul.
10. Lepin Kieferiga sellisena nagu ta on (sest ta on ju tegelikult superlahe!) ning sobitun tema järgi, mitte ei pane teda keerulistesse olukordadesse iseenda ambitsioonide järgi.
11. Austan ja hindan oma lähedasi koerasõpru ja olen nende jaoks alati olemas :)

2016 aastaks päris piisav kogus.

Kõige esimese kursusena sel aastal saab olema TTouch koolitus Wendela Bicker Caarten juhendusel juba jaanuaris.
 Kindlasti võtan veebruaris e-koolitusena Sue Ailsby Rally Skillbuilding 2 ja aprillis Sue Ailsby Training Levels'i.
 Ja väga väga väga tahaks õppida BAT tehnikaid. (http://empoweredanimals.com/ )
 ja kui kõike tahta teha põhjalikult, siis tegelikult rohkem siia aastasse ei mahu. Ma olen küll unistaja aga katsun seekord olla realistlik, sest ma olen ju vaid inimene ning liiga palju eesmärke seades põlen läbi meeletult kiiresti.

 2015 tagasivaatena tahaksin veelkord kummardada ja tänada Emma't ( http://diivanihuskyd.weebly.com/ ) kes võttis lõpuks julguse kokku, koondas murekoerte omanikud ja 4 kuuga muutis nende koerte maailma, muutes omanike arusaamu!
 Mul oli au 4 kuu jooksul kogeda fantastilist muutust kõigi 4 koera käitumises ja olekus.
 Kiefer on hoopis teine koer!
Aitäh Emma ja kallistan kõvasti! Need teadmised ja oskused mis sa jagasid, on hindamatu väärtusega!
 No vaadake! Nende koerte omanikud on staarid ja koerad superstaarid! Millised imelised muutumised! :)))

Soovin veelkord HEAD UUT AASTAT armsad lugejad ja loodan et suudan pakkuda ka aastal 2016 huvitavat lugemismaterjali.

2015 aasta kokkuvõte

 Aasta 2015 hakkab lõpule jõudma ja tasub teha väike tagasivaade meie tegemistele.

 Koondan postitusse paremad videod ja veidi pildimaterjali, sest kõike sõnadesse pannes tekiks mitmekilomeetrine postitus ja pildid-videod ütlevad alati rohkem kui sõnad :)

2015 oli suuresti enesetäiendamise aasta alustades dr. Marti Lasn'i koerte esmaabikoolitusega, lõpetades Victoria Stilwelli show'ga Helsinkis Olympiastaadionil.
 Väga oluline oli minu jaoks aprillis 2015 toimunud Tuire Kaimio seminar.
 Alates juunist 2015 olen võtnud e-kursuseid Fenzi Dog Sports Academy's ja kuna häid kursuseid aina tuleb ja tuleb, siis 2016 saab olema samuti sisustatud Fenzi kursustega.

 Suurim saavutus 2015 aastal on kindlasti see et oleme õppinud Kieferiga üksteist tundma ja hindama. meist on saanud partnerid ja Kiefer teab, et raskel ajal olen ma tema jaoks olemas ja toetan teda igas ebamäärases olukorras.

 Väga palju oleme panud rõhku meie hirmust tingitud agressiivsuse probleemile ja  tänu meie väga armsale sõbrale Emmale oleme augustist detsembrini treenides teinud nii suuri edusamme et Kiefer on juba peaaegu nagu täitsa tavaline koer! Minu mõistus peab veel järgi jõudma, et tegu ei ole enam selle sama ebakindla ja ara koeraga vaid tema enesekindlus on tohutult tõusnud ja enne tegutsemist otsib Kiefer minult tuge.
 Siia on paslik lisada video, millise koeraga oli tegu enne, millisega nüüd, kas pole mitte meeletu areng??

2015 aasta ongi olnud meie jaoks pigem mängu aasta. Oma suhet oleme otsinud ja üles ehitanud läbi pühendumuse ja mängu. Sest nüüd kus oleme saavutanud tugeva põhja üksteise usaldusele, on võimalik 2016 eesmärkidesse püstitada ka klassikalise õppe märgike. Jah, me plaanime minna tagasi koertekooli sest tunnen et me oleme selleks valmis. Aga sellest räägin edaspidi.

 Peale pühendumuse ja mängu oleme muidugi veidi ka nuusutanud kuulekust nõudvaid trikke. Näiteks praegu on meil käsil Sue Ailsby Rally skillbuilding ja meil on nii fun!
 Jah, üks olulisemaid asju mida ma olen õppinud ise on see, et treenimine peab olema fun! Nii endale kui koerale. Kui emb-kumb tunnebv end halvasti protsessi käigus, siis parem tasub ümber hinnata, kas see on vajalik või kas seda ei saa kuidagi toredamalt teha.

Trikkide õppimine jäi meil omal ajal selja taha aga vahel kui palun Kieferilt a'la 2014 sooritatud trikke korrata, siis ülivähese abiga suudab ta neid teha! Ta on nii tubli koer!
 Veel üks supervideo ja siis mõned pildid meie 2015 aastast :)

Pildis oli meie aasta 2015 kõrghetk nagu tavaliselt suvi, mil Kiefer sai Pranglis lõpmatuseni ujuda, joosta, mängida, lehmi vaadata, koertega nina kokku pista (jaaa, lugesite õigesti. See oli Kieferi suurim saavutus suvel) veelkord mängida, ujuda joosta.

Each relationship with an animal and a human is a bridge uniquely shaped to carry only those two, and so must be crafted by them (S. Clothier)

Ma olen õnnelik, et meil on selline maakoht, kus Kiefer saab nautida seda päris õiget koeraelu ja iga aastaga läheb maalolemine mõnusamaks, sest Kiefer arvestab aina rohkem oma perega, mitte ei talla sinnapoole, kuhu tuul puhub.

 Tema metsikust laudaalusest loomusest on välja kasvanud mõistlik pereliige, kellele võib kindel olla. Välja arvatud siis kui on silmapiiril kass, või mingi loom, või lind või huvitav lõhn.
 Aga ta on lahe oma heade omaduste ja vigadega. Meist keegi pole täiuslik :)

Kieferi parimaks omaduseks aasta jooksul on kujunenud impulsikontroll. Ma saan teda pildistada nii, et ta on viisakalt paigal ja pildid tulevad mõistlikud!
 Kaks ilusat näidet:

Ja veidi veel meie argipäevadest :)   Kõik päevad on olnud täis pigem rõõmu, kui kurbust. Jah, ka neid päevi on olnud aga täna ei ole õige aeg nendest kirjutada                                                                                                            

Meie aasta 2015 on olnud väga tore ja tegus ning õpetlik.
Suure julgustükina võtsin end kokku ja panin kirja ka mõned oma arvamused eraldi blogipostitustena. Neid on võimalik lugeda siit:
http://dogspawsitivelife.blogspot.com.ee/p/populaarseimad-postitused.html

2016 eesmärgid? Lihtsad ja selged :)

1) Minna tagasi kooli
2) Jätkata samas vaimus, luues aina tugevamat suhet läbi üksteisele toetumise, pühendumuse ja mängu.

Mari ja Kiefer soovivad oma sõpradele ja lugejatele kaunist ja meeleolukat aastavahetust ning kohtumiseni tuleval, 2016 aastal!