Kurb lugu

Eilne õhtu oli fiasko…

Meile tuli külla meesterahvas, keda Kiefer kardab. Miks kardab, ei oska ma öelda. Kas on tegu suure koguga, madala ja valju hääletämbriga või hoopis midagi muud? Seda on võimatu ka põhjalikult välja selgitada sest isik käib meil kahjuks nii harva külas ja ei ole koostööaldis ning iga paari kuu tagant on esmareaktsioon sama hirmus kui alati.

 Kõige kurvem lugu on see, et isik ei soovi teha olla abiks koera hirmude hajutamisel vaid talitab nii kuidas heaks arvab. 

 Ja seetõttu sai ka eile esile kutsutud selle isiku ilmne pahameel ning ignorantsus sellega, et ma üritasin kaitsta nii koera kui teda.

 Külaskäigu ajaks ei ole mul koera kuskile kinni panna ja Kieferi närve teades, eskaleeruks kinnihoidmine/rihmastamine/teise tuppa panemine kiiresti veel ärritunumateks reaktsioonijadadeks.

Ning nii me alati võitleme.

Eilsed minupoolsed kaks lauset, mis tekitasid külalises ärritunumat reaktsiooni:

-      “Ära palun puuduta teda ootamatult tagantpoolt, ta võib hammustada”

-      “Kiefer on üleni pinges, keelelimpsatused on sagedased ja vaalasilm välgub, ma ei silitaks teda Sinu asemel”

Päris jube eks? Aga inimest selline asi väga ei heiduta. Kiefer ei ole küll mitte kunagi kedagi hammustanud aga ükskord võib tema karikas täis tilkuda ja sellega ma riskida ei soovi.

Kiefer läheneb vaikselt küll sellele isikule, et nuusutada aga sellepeale pöördub isik kohe koera poole “Tule nüüd, nuusuta mind üle, pole ju midagi hirmsat” Ja see omakorda tekitab loomas koheselt reaktsiooni taganemise või haukuma hakkamise näol.

 Kiefer on helgel hetkel isiku kätt limpsinud (ise olles pinges ning “flight” positsioonis) ja seepeale loomulikult isik hakkab teda mõlema kõrva tagant sügama.

Mul on jube paha tunne just kuidagi eilse pärast sees, sest ma pidin kaks korda ütlema päris karmilt ning ilmselt ei võtud mind tõsiselt. Miks peab midagi halba juhtuma selleks, et kuulataks? Kui juhtub midagi halba, siis kes on süüdi? Koer loomulikult!

 Vahel on tõesti lootusetuse tunne. Inimesed lihtsalt ei soovi kuulata midagi koera tunnetest, koera kehakeelest, aeglasest harjutamisest koera tempos jne jne. Miks? Kas keegi oskaks mulle vastata?

 Miks tundub see nii naeruväärne ja tähelepanu mittevääriv, et ma hoolin koera heaolust (ja seeläbi ka inimeste heaolust) veidi sügavamalt, kui ainult toidu ja joogi ettepanek?

 Kui ma mõistan ja oskan lugeda koera kehakeelt ja käitumist, siis ei ole ma ikka veel tõsiseltvõetav sest mul pole näiteks pabereid mis tõendaks minu pädevust ja eriti oma enda koeraga, keda ma näen ja jälgin 24/7!

Ma ju ei reageeri üle. Võibolla ei juhtuks kunagi midagi sest koerad on väga paindlikud loomad aga miks ma pean sellega riskima? Ja miks tahab inimene, kes ei ole nõus reeglite järgi suhtlemist harjutama, üldse koeraga nii väga suhelda?

 Tänan, sain end välja elada.

Lisan ka mõned artiklid ja panen veelkord südamele – koer ei hammusta MITTE KUNAGI “lambist” vaid sellele eelneb alati suur jada hoiatusi ja suhtlust. Ja PALUN, olge teie kõik targemad ja kuulake kui teile koera peremees midagi ütleb ja soovitab. Mitte keegi ei tunne koera paremini, kui tema oma peremees (ja vahel võib seegi alt vedada)

https://www.psychologytoday.com/blog/decoding-your-pet/201412/dogs-dont-bite-out-the-blue

https://www.psychologytoday.com/blog/animal-emotions/201411/holly-bites-cesar-when-you-hit-dog-theres-price-pay

http://fearfuldogs.com/key-concepts-of-working-with-fearful-dogs/

http://drsophiayin.com/blog/entry/was-it-just-a-little-bite-or-more-evaluating-bite-levels-in-dogs

http://drsophiayin.com/blog/entry/preventing-dog-bites-by-learning-to-greet-dogs-properly

Kiri koeraomanikule

Olen olnud pikalt hädas naabriga, kelle koer haugub öösel non-stop. Kuna oleme põgusalt tuttavad, kirjutasin talle kirja :)
 Juhul, kui lugeja soovib jagada antud kirjatükki, siis palun jagada seda koos algallikaga, sest see on päris minu oma looming :)

Hädas haukuva koeraga?

Selleks, et mitte kirjutada romaani stiilis kirjatükki, keskendun sellele et levinult on haukumine igavuse ja tegevusetuse leevendamine.

 Haukuda võib kõige peale – pilve, langeva lehe, murulible, liikuva inimese, lendava linnu jne peale.

 Liikuvaid inimesi on veel eriti tore haukuda – nad lähevad kõik haukumise peale minema! Sama ka loomade/lindudega. See premeerib omakorda koera ebasobivat käitumist ja  kinnistab seda sügavamalt.

 Ning parim mis haukumisega juhtuda võib – peremees pöörab koerale tähelepanu! Olgu see siis karjumine (negatiivne) või vaatama minemine, et mida loom teeb (positiivne).  Ka negatiivne tähelepanu on tähelepanu, mille nimel üksinduses koer on valmis haukuma.

 Lisaks on koertel olemas kaitserefleksid ning sotsialiseerimata koer ei oska teha vahet ohul või tavapärasel olukorral ja võib iga väiksematki liigutust saata haukumisega.

 Öine haukumine võib toimuda samadel põhjustel aga pimedas öös lisaks põhjuste nimekirja hirmu, stressi ja ärevuse.

Enne kui hakata haukumist „likvideerima“, tuleks väga täpselt selgeks teha selle käitumise algpõhjus ja  valmistada ette ümberõppimise protsess sellisena, et samal ajal ei saaks koer vana käitumisjada kasutada ning seeläbi end premeerida.

 Arvestada tuleb ka sellega, et edasine protsess nõuab palju tööd, järjepidevust ning vaeva aga lõpptulemus on seda väärt – teie endi ja naabrite kõrvad puhkavad!
 Lisaks õpib koer elama inimmaailmas inimeste reeglite järgi ja see toob ka koerale rahulolu, kui ta saab talitada õigesti.

Ümberõppimine saab toimuda õigete käitumiste õpetamise läbi neid pidevalt kinnistades. Karistus ja  „EI TOHI“, „EI“, „VAIT“ ega ka muud karjumised/riidlemised ei aita probleemi lahendada. Miks? Sest ka negatiivne tähelepanu on koera jaoks vajalik tähelepanu ja „Ei“ ning „ole vait“ ei õpeta koerale, mida ta peaks tegema selleks, et teenida ära peremehe heakskiitu.

 Unustada ei tasu, et tegemist on loomaga, kelle maailmapilt ning eluharjumused on midagi muud kui meie – inimeste jaoks. Meie -  inimesed, peaksime pakkuma loomale võimalikult valutut ning selgeltmõistetavat integratsiooni meie ellu.

Mida saaks ette võtta, et hakata lahendama haukumise probleemi?

1.       Kindlasti tasuks likvideerida võimalus edasi ebasobivat käitumist viljeleda. Näiteks kui koer haugub päeval möödakäijate peale, siis eraldada koera aiaosa nii, et vaade puuduks tänavale. Või kui koer haugub öösiti, siis teha koerale ööseks uus pesa tuppa/esikusse/vm koht, mis sobib pererahvale.. Kui koera elamises ringi liikuma ei soovi, on koer väga rahul ka pesaga esikus või lausa oma puuriga, mis on päris kuudi eest. Järgmise sammuna tuleks õpetada koer oma pesa hindama privileegina, mitte karistusena.

2.       Kuna suur osa probleemist on tekkinud aiakoera puhul igavusest ja tegevusetusest, tuleks hakata koerale pakkuma rohket liikumist ning vaimset stimulatsiooni väljaspool aeda.

Tasuks jalutada üks korralik tunnine ring hommikul ning pooleteist-tunnine õhtul.

Vaimseks stimulatsiooniks võib alati õpetada koerale ka mõned lihtsamad käsud – trikid ning õpetada toidu eest töötama.

 Lisaks mõjuba koera vaimsele tervisele väga hästi, kui ta saab oma omanikuga intensiivselt suhelda. Koer on aretatud omanikuga koostööd tegema, mitte aias üksinduses istuma.

 Rohke liikuvuse korral peaks saama koer oma pingeid nii palju maandada, et lähema paari nädalaga hakkavad toimuma muutused ka ülejäänud käitumises.

3.       Kui koera esmane stress on liikumise ja elukvaliteedi muutmisega seljatatud, tasuks hakata ümber õpetama haukumist.

A: klikkertreenida / kasutada alternatiivseid treeningmeetodeid koer haukuma vaid käsu peale. Selleks läheb vaja klikkerit, maiuseid ja aega. Juhul, kui koer haugub, klikid vaid vaikselt olemist ja premeerid. Kui on tekkinud konkreetne ja selge jada, kus koer mõistab et vaikimine on tulus, siis lisad ka käsud „tasa“ ja „räägi“

B: Kui Sa soovid et koer hoiataks 1-2 korda ning peale seda oleks kuss, siis tuleb õpetada koerale alternatiiv – näiteks üks –kaks haugatust ning siis käsklus „koht“. Teatud korduste järgi saab see käitumisjada koerale selgeks.

Aga ei tasu unustada, et haukumine on ise tegevus, mis premeerib koera ning seetõttu ei lõpe kunagi. Koeraga tuleb olla õpetades järjepidev, hiljem premeerida koera korrapäratult hea käitumise eest igapäevaelus.

 Miks? Sest kõike mida me premeerime, me ka kinnistame.

Juhul, kui koeraomanik tunneb et tal siiski ei ole piisavalt aega ega tahtmist õpetada oma koera õigesti meie ühiskonnas elama, siis on võimalus kasutada haukumisvastaseid rihmasid. Leebemad neist on piiksuv, vibreeriv või sidrunivedelikuga rihmad (jääb oht, et koer ei reageeri või õpib haukuma sidrunirihma tühjaks,kannatades ära ebameeldiva tunde) ja karmimaks loetakse elektrishokirihma.
 Soovituslik on  alustada elektrishokirihmaga (ma ei poolda seda mitte kuidagi aga vahel ei jää muud üle ning ma ei saa teiste eest mulle meeldivaid otsuseid teha) ja hiljem, kui juba refleksid on kujunenud, võib selle asendada piuksuva või vibreeriva rihmaga, kui on vaja edaspidigi meeldetuletavat aistingut.

 Karistus on igasugune füüsiline sekkumine aga vahel on see siiski parem lahendus, kui üldse mitte probleemile tähelepanu pööramine. Haukumine on käitumine, mis iseenesest ei kao vaid ainult süveneb.

Käitumisprobleemide karistamisega võib esile tõusta see probleem, et kui algne põhjus jääb lahendamata, siis leiavad koerad uue viisi, kuidas oma probleemist märku anda. Näiteks võib juhtuda, et haukumine kaob ära, aga koer hakkab ennast või teisi enda ümber vigastama, lakkamatult ringi jooksma, söödamatuid asju sööma või muud häirivat tegema. Seetõttu ümberõppe puhul läbi karistamise peab muutma ka koera igapäevast rutiini selliselt, et koer ei oleks pidevalt alastimuleeritud.

Enamasti jääb tundide kaupa haukuvate koerte mure  inimeste vihasööstude varju ning mure tegelike põhjusteni ei  jõuta mitte kunagi. Tegeletakse kiirelt ning mitte-efektiivselt (näiteks magamapanek, luku taha panek)

  Suurimad on probleemid eramajade rajoonis, kus koer on võetud aeda valvama ning sellega koera elu piirdubki.  Inimestel on kiire elutempo ning looma võttes ei ole läbi kaalutletud kas ja kui palju saab olema aega tegeleda looma  ehk elusolendi vajadustega.

 Koer, kes näeb 24/7 vaid oma aeda või aedikut, ei ole õnnelik. See ei tee koera õnnelikuks, et ta saab päevad läbi õues olla. Koera füüsilise ning vaimse tervise huvides tuleks iga päev liikuda ringi ca 2 tundi. Kui iga päev ei saa, siis ülepäeviti võiks leida sellise aja. Sest kui koeral on igav ning koer on tegevusetu, siis peab hakkama ta suunama oma energiat ise ning end ise lõbustama. Kui inimene ei ole õpetanud, millised tegevused on aktsepteeritavad, otsustab ta ise oma koeraliku maailmavaate järgi, mis talle meeldiks.

 Põhilised tegevused on sel juhul aia „ümber kujundamine“ ning lõputu haukumine. Toas on klassika prügikastide revideerimine, esemete närimine jm.

Raskematel juhtudel arenevad stressist välja sundkäitumised: koer kõnnib ühes kohas ringe või sööstab suurel kiirusel mööda aeda.

 See ringi sööstmine (ingl. K. Zoomies) eksitab paljusid koeraomanikke, sest tundub nagu koer naudiks väga jooksmist ning omanik hingab kergendatult et näe, kuidas koerale meeldib joosta ja energiat maandada. Aga tegelikult maandab koer hoopis stressi ning energia ülejääke see tavaliselt ei aita kahandada.

Juhul, kui minupoolne lühiartikkel tekitas huvi haukuva koera ümberkoolitamiseks, siis võin tulla kohale ja  näidata reaalseid ning vahvaid nippe, millega alustada protsessi.

Lisaks on internetis võimalik koos videopildiga saada väga asjalikku infot, kuidas treeninguid läbi viia.

 Põhiliselt julgen suunata YT lehtedele:
 https://www.youtube.com/user/kikopup - lihtsad klikkertreeningu võtted. Otsides kanalil „unwanted barking“, tuleb häid lühivideosid.

https://www.youtube.com/user/zakgeorge21 - samuti lihtsad ning selged õpetused igapäevaelus toimetulemiseks. K.a. soovimatu haukumise suunamiseks.

 Sügavama huvi korral oskan suunata vestluses veel rohkemate allikate juurde. Katsun hetkel lühidalt teha, et tülpimus juba paljast teksti lugemisest peale ei tuleks.

Soovitusliku kirjandusena soovitaksin laenutada raamatukogust Marie Hansson Hallgren’i „minu parim sõber“ Aegumatu lipulaev mõistlikus pehmekoolituses ning koeraomanikule lihtne ja mõnus lugemine.

Soovin Sulle pikka ja kannatliku meelt ning edu tegemistes! Koera õpetamise põhiline aspekt mida tuleb meeles pidada – järjepidevus.

 Kõik ei ole kadunud! Koerad on väga nutikad, õpihimulised loomad ja avatud suhtlejad.  Vana koer õpib ludinal uusi trikke/käitumisi!

 Selleks et entusiasm ei raugeks, tasub seina peale jätta pisike memo – koera ümberõpetamiseks kulub tavaliselt  1,5 korda rohkem aega, kui koer al on olnud võimalus ebasobivat käitumist harrastada.

 Ehk kui  tulemus ei tule 1-2 kuuga, siis 1 aastaga on tulemus kohe kindlasti kohal!

Mari

Suhe läbi pühendumuse ja mängu

Hetkel tegeleme Fenzi Dog Sports Academys pühendumuse ehk Engagement'i õppimisega. Lisaks õpime reaktiivse koera kursusel "Dealing with the bogeyman"
 Mõlemat kursust ühendavaks jooneks on personaalne pühendumus ja mäng.

Eile filmisin üles nii rahulikus stiilis personaalset mängu kui ka pühendumust. Meil on veel arenguruumi aga edusammud on kursuse algusest olnud märgatavad.

Lisan vaatamiseks kaks videot koos sekundimarkeeringu kommentaaridega.

Esimene video, ehk personaalne suhtlemine terrassil:
Vaid üks herilane osutus siiski oluliselt huvitavamaks, kui meie oleng.
 Suhtluses sai kasutatud vaid toitu. Mänguasi ajab Kieferi liiga kõrgetele tuuridele või siis peletab üldse vältima.
 Kasutame terrassil hästi palju paisid, lähedast suhtlemist. Proovin teda  hoida mõnusalt koos minuga lamamas.
 Ca 0.35/36 pöördub tema tähelepanu toas toimuvale. Tütar vaatab telekat ning ilmselt ka lehvitab Kieferile
0.40 köidab tähelepanu ka mujal toimuv. Suunast, kuhu Kiefer vaatab kostub väga hästi Vana-narva mnt müra.
Ka kaamerale tuleb pilk peale visata
 01.00 pöördub tähelepanu taas minule. Kokku võttis ümbruse silmitsemine ja info töötlemine aega ca 25 sekundit.
01.09  kutsun teda endale lähemale ja vahetumasse kontakti, tuleb ta hea meelega. Limpsides mu nägu ning lehvitades lõdvalt sabalippu.
01.21/22 keelelimpsatus. Kontekstis limpsas ta keelt, kuna lõpetas just vorstitüki söömise ning lisaks oli ta mu näole liiga lähedal (ta ei suuda vastu panna ja proovib igal võimalusel mind limpsata) Aga kuna ma just lükkasin teda ka mugavamsse asendisse, võis keelelimpsatus olla hoopis väike ebameeldiv hetk asendimuutmisel
 Alates 01.36 soovib ta taaskord tegeleda ümbruse silmitsemisega. Seekord lühidalt 01.45 tahab ta juba tegeleda edasi minuga suhtlemisega.
01.55 näitab ta selge peapööramisega et talle ei meeldi, et ma taaskord tahan silmanurgast rähma ära võtta!  Minu lastele ei meeldi ka see, kui ma näpu tatiga märjaks teen ja pleki põselt nühin :)
 Ehk siis see pisike aktsioon tõi kaasa taas paar suu matusmist/õrna keelelimpsatust
 Õnneks andestab ta selle mulle kiiresti ja 02.04 otsib juba aktiivselt suhtlus.
02.16 tuleb taas toas toimuv üle kontrollida
4 sekundit hiljem, minuga suhelda
02.30 - krõbin õunakotis!  Ma masseerin teda ootusärevalt, oleks võinud ilmselt isegi aeglasemalt masseerida.
02.59 proovin vaikselt häälitseda aga tähelepanu jääb kotile, kus krõbin on intensiivsemaks muutunud. Isegi nii intensiivseks et Kiefer peab paremaks minna kontrollima (õnneks ta herilast ei näinud, muidu oleks ma talletanud loomade-putukate sõja)
03.25 hakkan ma teda tagasi enda juurde meelitama. Ma ei kasuta tema nime vaid suvalisi häälitsusi.
 Vahepeal oli mul muidugi vaja pistist pakkuda lausega "tule vaata mis siin on". Loomulikult ta ei reageerinud sellele. Paras mulle!
03.40 pöördub ta minu poole tagasi. Seda premeerin koheselt vorstiga.
 Herilane sai lennata õunakotist sõjata minema. Win-win situatsioon.
04.13/14 pingsalt jälgides näeb õnnelikku herilast õunakotist tõusmas
04.42 lisasime peale mõnusat hängimist paar korda ka "It's your choice" harjutuse olengusse.
 Seekord kasutasin tehnikat, et kui tema jättis minu peopesal oleva rahule, andsin talle taskust teise samaväärse maiuse.
ja nii lõppeski meie mõnus oleng.

Teine video ehk pühendumus ja mäng tänaval:
Filmisime video kodutänavas. Mitte kõige kergem raskusaste aga samas ka piisavalt igapäevane. Taustal plõksiv taks on samuti igapäevane nähtus. Siinkohal on paslik hõisata et Kiefer ei reageeri selle taksi peale enam. Ta küll on teadlik, valvel ning ärev aga ta ei leia enam, et tegu oleks eriti ohtliku tegelasega.
Taksi tuli meid kohe segama ning ma tõesti ei tahtnud tema pärast ka kogu setupit taaskord ära korjata.
0.10 teatab taks, et talle ei meeldi see, mida ta näeb
0.13 vaatab juba Kiefer hoopis minu otsa ning järgneb heameelega mulle. Premeerime
0.42 kontrollib Kiefer mis toimubv teises tänava otsas. Rohkelt oli puudel mamme söövaid linde
0.45/46 kontrollis, mida teeb taks
0.57 oli olukord taas läbi mõeldud ning Kiefer pöördus minu poole korraks. Seda pass-by'd ma ei premeerinud
01.01 istus Kiefer ning pakkus mulle korraliku silmakontakti. Sellele järgnes nii liikumist, paid, kui maiust.
01.26 vaatas ta taaskord, mida teeb taks. Taks ikka protesteeris et Kiefer ei tohiks olla tänaval. Selle peale Kiefer hakkas hoopis minuga tegelema.
Kieferile ilmselt ei meeldi see taksi plõksimine taustal aga samas ei ole ta ka minu silituste ja vorsti vastu.
01.54 proovin tema tähelepanu köita rusikas oleva maiusega. Tahtsin teise tuju rõõmsamaks teha aga ta hoopis otsustas pikutama visata.
02.06 hakkasime ninaga puudutust tegema.
 Sel hetkel tuleb Kieferisse ka rohkem energiat, sest see on mäng mida ta teab
 Ta küll vahepeal kontrollib korra mida taks teeb (02.18, 02.20, ja 02.29, kui taks plõksib taas)  Aga on nõus minuga kaasa mängima
hüppamist
02.30 on ta tähelepanu hajunud ja ma parem jään ootele.
 02.35 oleme taas "koos"
02.40 oli vaja kontrollida taksi ning ka teist tänavaotsa
02.52 jätkasime puudutusmänguga
03.10 vedasime end tee pealt eest, sest vahel satub ka meie tänavale autosid
Kuna Kieferile väga autod ei meeldi, siis peale auto möödumist oli pisikene nuusutamise sessioon (kuigi lõdvalt, mitte üleärritununa) pluss kivi on ka koerte postkast, kus alati on midagi uut.
03.25 oli tähelepanu taas minul. Reageerisin kohestelt, et vältida stressamist auto pärast
03.38 luban lausa oma nägu mõnuga limpsida, see rahustab ja rõõmustab teda :)
03.46 proovime luua aktiivsemat käe tagaajamise mängu
See õnnestus meil väga hästi kuniks 04.01 tuli jälle auto! Suur, punane ja inetu ning näha on, et see ei meeldinud Kieefrile grammigi
04.17 raputas ta selle koleda kogemuse enda seljast ning jätkas heal meelel minuga mängimist. Kehakeel lõdva, samuti suunurgad
04.30 läksime taas lamavasse asendisse ja jätkasime käemänguga ja puudutamistega
Vot siis oleks pidanud tegelikult juba hakkama sessiooni lõpetama, sest mul hakkasid ideed otsa saama. Aga kuna Kiefer väga väss ei olnud, tegime veel paar harjutust (kõrval, istu, lama, püsti,keeruta.)
05.49 - hopp minu najale! Mulle meeldib aga vat kodused ei salli seda silmaotsastki
Taksikoer oli selleks ajaks üldse lahkunud. Ilmselt sai tal koeratsirkusest kõrini.
Ühe tobeda kaheksa tegime ka ning sellega meie pikaleveninud suhtlus tänaval päädis
Samas mina olin rahul ja koer ka :)

Praeguseks olen selgeks saanud, et trennisessioone tasub alati filmida, sest "ülevaltpoolt" ei näe pooli märke koera kohta. Samas pärast filmi vaadates näed, kuidas ca 30-50% koera kehakeelest jm märkidest jäi märkamata.
 Kas teie filmite sessioone?