See trenniteisipäeva sari hakkab juba monotoonseks muutuma, sest Kiefer armastab käia koertekoolis!
Üks nädal jäi meil vahele ning oletasin, et saab olema ehk keerulisem.
Kuid ei - juba Lauluväljaku väravast sisse minnes hakkas piuks-niuks pihta ning kui trenn algas, oli tähelepanu peaaegu ainiti minul.
Jah, ei tee ta kõiki asju ideaalselt ning püsivalt aga me siiski saame koos midagi teha!
Kontakt - ca sekund ning hea.
Kõrval - noooh pool kolm...käega meelitades saab kõrvale.
Istu - iga kell!
Keeruta - absoluutselt kõikide käskluste peale pakutav
istu-lama-püsti - vajab minul harjutamist.
juurde - KIEFER TULI JOOKSUGA!!!!
aga peale juurde tegemist läks nuuskimiseks ning ei Sirje ega mina ei lugenud koerale grammigi :D
Lisaks olime teistele koertele väga lähedal - nii paar meetrit ning Kiefer ei olnud häiritud!
Maiuseks ostsin seekord perenaise hakklihasegu (mees oli poes kaasas ja ma oleksin saanud loengu raiskamisest, kui ma veisehakkliha oleksin ostnud:D)
ÄRGE OSTKE IGASUGUSEID SEGUJURASID! Kui veisehakkliha maiusena on korralik, lihane ning asjalik siis see hakklihasegu muutus jahuseks ning ebameeldiva aroomiga plödaks. Ma nüüd kolm korda enne hakklihakastme tegemist plaanin mõelda, kas osta korralikku lihast tehtud hakkliha või sodihakkliha. See ei olnud normaalne!
kolmapäev, 15. oktoober 2014
esmaspäev, 13. oktoober 2014
Kieferi toitumine
Ma ei teagi, kui palju ma olen puudutanud siin blogis teemat, mida Kiefer sööb. Jah, Fromm on igapäevane ning Natyka trennimaiuseks aga tegelikult on Kiefer üks suur, elav tühi kõht.
Ta on alati stardivalmis köögis, kui keegi teeb süüa. Palakesed vaevuvaevu jõuavad maad puudutada, kui üks must volask sööstab lörtsudes neid likvideerima.
Ma olen ta niikaugele saanud, et minuga ta seda väga enam ei harrasta sest kui mul ikka känts liha maha kukub ja koer sellega kaoks, siis mida ma pakuks perele söögiks??
Aga laste puhul valvab ta koguaeg laua all. Kui lauaalt on puhastatud, siis käib ta ka veel laste toolid üle.
Peale koeratoidu on kõik meie pere toiduülejäägid lemmikuteks. Ma ei ole silma kinni pigistanud millegi ees. Vahest olen andnud ka pooliku kana või kõik kanakondid, valimatult.
Magusaga me ei liialda. Viimati laste sünna puhul andsin talle ka tüki torti, sest kuidas siis meie pere pesamuna nüüd ilma tordita ära elab.
Uue ideena olen näinud koeratordi retsepte. Kui järgmine aasta tema 4-s sünnipäev juhtumisi meeles seisab (20.07, ega päris õiget sünnipäeva ei teagi) siis teen koerakrõbinatorti :)
Aga mannapuder Kieferile ei maitse! Eile pakkusin näiteks kapsahautist hakklihaga ning selle alla peitsin ka mannapudrujäägid. Mannapuder oli viimseni puhtaks lakutud aga vot ei söö :D
Siia lõppu ilmekas pilt, millal Kiefer mulle andunult tähelepanu pöörab. Kiefer pühendab mulle oma väärtuslikku tähelepanu sellise näoga ainult siis, kui mul on käes näiteks burger.
EDIT: Kiefer sõi ära kõik oma trennimaused!!!! Ja mina plahvatasin....Inimlik ag ano mis teha :(
Jaa, ma panin panni madalale, kaaneta - peal kuumad lõhnavad broilerimaod...
Ma ei tea mida ma mõtlesin. Ise olin süüdi aga vihastasin nii, et silme eest läks mustaks.
Aga peale sellist korralikku sakutamist ning tühjakspaukumist oli mul väga sõnakuulelik koer.
Ma luban, et ma enam nii ei tee - sätin kõik nii, et koeral oleks võimalus pahandust teha ning siis veel riidlen ka selle eest et ise olen loll.
Ta on alati stardivalmis köögis, kui keegi teeb süüa. Palakesed vaevuvaevu jõuavad maad puudutada, kui üks must volask sööstab lörtsudes neid likvideerima.
Ma olen ta niikaugele saanud, et minuga ta seda väga enam ei harrasta sest kui mul ikka känts liha maha kukub ja koer sellega kaoks, siis mida ma pakuks perele söögiks??
Aga laste puhul valvab ta koguaeg laua all. Kui lauaalt on puhastatud, siis käib ta ka veel laste toolid üle.
Peale koeratoidu on kõik meie pere toiduülejäägid lemmikuteks. Ma ei ole silma kinni pigistanud millegi ees. Vahest olen andnud ka pooliku kana või kõik kanakondid, valimatult.
Magusaga me ei liialda. Viimati laste sünna puhul andsin talle ka tüki torti, sest kuidas siis meie pere pesamuna nüüd ilma tordita ära elab.
Uue ideena olen näinud koeratordi retsepte. Kui järgmine aasta tema 4-s sünnipäev juhtumisi meeles seisab (20.07, ega päris õiget sünnipäeva ei teagi) siis teen koerakrõbinatorti :)
Aga mannapuder Kieferile ei maitse! Eile pakkusin näiteks kapsahautist hakklihaga ning selle alla peitsin ka mannapudrujäägid. Mannapuder oli viimseni puhtaks lakutud aga vot ei söö :D
Siia lõppu ilmekas pilt, millal Kiefer mulle andunult tähelepanu pöörab. Kiefer pühendab mulle oma väärtuslikku tähelepanu sellise näoga ainult siis, kui mul on käes näiteks burger.
Jaa, ma panin panni madalale, kaaneta - peal kuumad lõhnavad broilerimaod...
Ma ei tea mida ma mõtlesin. Ise olin süüdi aga vihastasin nii, et silme eest läks mustaks.
Aga peale sellist korralikku sakutamist ning tühjakspaukumist oli mul väga sõnakuulelik koer.
Ma luban, et ma enam nii ei tee - sätin kõik nii, et koeral oleks võimalus pahandust teha ning siis veel riidlen ka selle eest et ise olen loll.
Pildipäev
 |
| Facebookist |
Lisaks leidsin väga pika, teadusliku ning huvitava artikli inglisekeelsena: Dog Whispering in 21st Century
Soovitan lugeda ning kaasa mõelda.
Meil läheb Kieferiga tasapisi. Homme saame taaskord trenni. Seniks katsume koduselt hakkama saada. Kusjuures tükk aega pole treeninud, koheselt on käitumine ka teine.
Paar päeva olen olnud rakkes nii rebondil abistamisega, kui õunamahla tegemisega. Olen teadlikult ka Kieferist veidi eemale hoidnud, sest väsinuna on mul ülilühikesed närvid ning võin teha pigem kahju kui kasu.
Õunamahla tegemise ajal sai muidugi Kiefer olla terve päeva õues seltsiks /üks katse ära minna oli ka, sain kätte/ ja sai herilasi lõpmatuseni taga ajada :)
Lisaks on vahelduva eduga ikka nii kahju, et selles "reactive dog" võitluses omade seas üksi seisan. Mind ei võeta tõsiselt. Aitäh nendele paarile sõbrale, kelle toetuses võin olla kindel iga kell :)
Tellimine:
Postitused (Atom)