Blogi kolis / Our blog has moved

Meie blogi kolis uude mõnusasse veebipessa alates 02.2016. Siin külastate Päevakoera Päevaraamatu arhiivi.
 Tere tulemast meile külla ;)  
WWW.MARY.EE

Our blog has moved into cozy webnest from 02.2016. Here you can read our archive posts.
 Everyone is welcome to visit us!
WWW.MARY.EE





Sharing is caring ;)

Tellington TTouch intro workshop 19-20.01.2016

Kauaoodatud kursusel osalemise aeg jõudis kätte ja sai läbi nii kiiresti! 
(Samas oli ka hea, et oli vaid kahepäevane kursus, sest teise päeva alguseks oli juba ajul raskusi võtta vastu veel ja veel uut informatsiooni)

  

 Olen väga rahul, et otsustasin osaleda TTouch meetodit tutvustaval kursusel, mis toimus tänu Maarja Tali'le ( http://teraapiakoer.ee/). Tõesti Maarja, suur kummardus ja AITÄH, et oled toonud meieni uusi tehnikaid ja lugupeetud lektoreid.

Lektoriks oli: Wendela Bicker Caarten, Hispaania

http://www.happyanimales.com/

TTouch meetodiga saab tutvuda lähemalt veel:
http://ttouch.com/
http://ttouch.ca/

Kust tellida raamatuid EU saatmisega?
http://dogwise.com/
http://www.positiveanimalsolutions.com/dog_behaviour_and_training_books_s/1817.htm

 Toimumise aeg oli 19 ja 20.01.2016. Esimene päev kestvuselt 8 tundi + tund lõunat ja teine päev 4 tundi (kokku 12 tundi)

 Kohale oli tulnud väga palju toredaid inimesi, kellega mul oli hea meel tutvuda. Lahe oli ka vanu tuttavaid näha. Vahetasime paljude uute inimestega kontakte ning olen väga tänulik, et leidsin nii vahvaid mõttekaaslasi. 

 Kaugeimad külalised olid koerajuhid Lätist ja aukülalisena osales Laura Kiiroja (Saksamaa) kes tegeleb naaatuke suuremate ja keerulisemate K9 tegelaste ehk huntidega (minu üheks uueks unistuseks jääb osaleda mõnel tema seminaril). 

Kel võimalik, soovitan kindlasti osaleda järgnevatel TTouch kursustel Eestis, sest TTouch tehnika kui sellise kohta saab väga palju infot . 
Tehnika on populaarne ja keskendub looma heaolule. Lektor on omal alal tasemel, muude küsimuste lahendamiseks on meil endil palju toredaid tegijaid, kellega nõu pidada.

Esimene päev oli väga intensiivne koeraga olijatele ja eriti koertele endile (kohapeal oli 11 koera)

Mina tõin enda jaoks kursuselt kaasa järgmised asjad:

doggiedrawings.net

 "balanced - leash" tehnika, mis saab edaspidi minu jaoks ilmselt abivahendiks kui on vaja eemalduda mõnest hädaolukorrast kiirelt ja koerale võimalikult vähim stressi tekitava viisiga.
 Balanced leash'i saab teha iga rihmaga, parim on ca 2m rihm.
 Kui koeral on paanika ja ta tirib üle mõistuse tugevasti, aitab balance-leash hoida pinget hoopis rinnakul, mitte kaelal. Rääkisime üldiselt, et kaelarihm + tiriv koer on väga halb kooslus, sest igasugused kaelavigastused (ei pruugi olla nähtavad) on kerged tulema. Ma olin nii rahul, et lektor võttis selle teemaks, sest ma olen tulihingeline trakside pooldaja juba seetõttu, et igasugune pinge kaelale võib äreval/reaktiivsel koeral pinged tõsta plahvatuseni +igasugune tõmbamine tekitab "opposition reflex'i" ehk kui koer ei tule vaba tahte alusel, ei ole ta mitte jäärapäine vaid reageerib pingele vastupidises suunas liikudes.
 Kiefer loobus kaelarihmast 2015 aasta suvel ning lõdvas rihmas käima õppimise protsess vältas pea terve aasta.

Canine Minds and Manners Professional Dog Training

Lisaks õppisime tegema emergency-trakse, selleks võiks lihtsalt kaasas olla ca 4m nööri. Midagi uut neiudele käekotti? ;)

"Llama - touch" - õrn puudutus käeseljaga üle kartliku looma (kui loom ei talu puudutust üldse ja võib olla ohtlik, tasuks puutumist harjutada mõne abivahendiga)
 Läbiv joon puudutustel, silitamistel ja masseerimisel oli "LESS IS MORE"  ehk kui Sa ei ole konkreetselt kindel, kuidas miski võib antud situatsioonis mõjuda, pigem puuduta vähem, kui rohkem.
 Llama touch puudutust soovitas lektor võtta kui võõrale loomale lähenemise ABC'd. Ehk kui paljud inimesed "sukelduvad" looma karvadesse "Oi tere kutsukutsukutsu" siis õrna Lama touch'iga võiks kõigepealt küsida looma arvamust suhtlemisest ja puudutamisest. 




"Zig-Zag touch" oli üks mõnusamaid ja ilmselt paljud loomaomanikud kasutavad silitusviisi juba alateadlikult. Nüüd on rõõm teatada et see silitusviis on just õige viis rahustada ärritunud looma (kui loom lubab!) ja aitab ka endal ziig-zaag raahuneda :)




Kõiki tehnikaid proovisime ka enda peal ja mulle jättis väga huvitava mulje "python-lift" kus liigutati käe- või jalanahka teatud intervalliga.
 Peale liigutuste tsükli lõpetamist, oli kuidagi selline tunne, et lihas ja nahk on tundlikumad-teadlikumad. Ja see oligi asja mõte. Ka koeral aitab tuua antud tehnika rohkem teadlikkust jäsemetesse ja miks mitte ka kehale.



"Earwork" ehk kõrvade puudutamise-masseerimise tehnika oli ka väga huvitav aga igasuguse kõrva puudutamise juures tuleks eelnevalt veenduda, et koera kõrvad on 1000% korras. Jah, justnimelt tuhat protsenti.
 Kõrvavalus koer võib rünnata (ja mitte hammustada vaid päris korralikult pureda) ilma igasuguse hoiatuse sest kõrvavalu on nende jaoks metsikult valus. Meie                                         jaoks ka, teate küll... 
                                  Kõrvade kohta üks huvitav fakt - mudides(kruttides kõrvu, tuleb väikelastel parem uni. Kõrvu iseendal peast eemale venitades (ei ole vaja tirida!) kaob unetunne.



Lisaks erinevatele tehnikatele uurisime mähiseid (kõige lihtsam kasutades elastikpaela)
 Meile näidati ka thundershirt'i aga jäime siiski arvamusele, et kui juba arga koera on vaja mässida, võib thundershirti riietamine olla ilma eelneva korraliku positiivse seose loomiseta loomale liig ja anda vastupidist efekti.

Mähiseid saime proovida ise ja katsetada ka loomadel. Mida ma ise tahan proovida, on jalgade tundlikkuse ja üleüldse jalgade olemasolu teadlikkuse tõstmiseks mähist.
 Näiteks sidudes mähise enda reie ümber, hoides seda veidi ja eemaldades, oli reiel tükk aega tunne, et miski on ümber jala ja ma olin jalast rohkem teadlikum. I know, kõlab kummaliselt aga enam paremini ma seda sõnastada ei oska.  
 Mähised on mõeldud argade, ärevate, rahutute loomade rahustamiseks. Aga mähiseid kindlasti ei tohi hoida peal korraga kauem kui ca 15 minutit et ei tekiks mähisega harjumust. Nagu reie eksperiment tõestas, jätkub mähise mõju peale mähise eemaldamist.
 Ilmselt küll hädajuhtudel kasutatakse mähiseid ka kauem (nagu beebidel sünnitusmajas, kes mähitakse turvaliselt sisse, et iseenda siputamisega mitte rohkem nuttu põhjustada)
 Pisike näide mähiste proovimisest::

Tellington TTouch Tallinn 

Eraldi tooksin välja ühe suure AHA-momendi, mis inimese peal harjutades tuli nii hästi esile. Koer ju ei ütle kui midagi on ebasobivat.

 Nimelt proovisime rihmatehnikat - kuidas on nõus koer( inimene) kaasa liikuma, kui ta rihmast tirid, jõnksutad, õiendad, jõllitad jne. Ja kuidas on koer nõus liikuma, kui sa hoiad rihma rahulikult ja libistad käsi rihmal, et koer hakkaks vaikselt kaasa liikuma. Lektor väitis, et libistamine toimib alati paremini. Aga kui minu kaaslane hakkas libistama rihma käes, siis minu reaktsioon oli "oot-oot, sa teed seda liiga äkiliselt, mul on ebamugav, ma ei taha tulla"

 Ehk kui keegi annab mõne huvitava tehnika proovimiseks ja kui see ei tule välja, ära mitte löö käega vaid mõtle hoolega, kas sa seda õigesti rakendasid (vajadusel filmi, et hinnata). 

 Kui minu paariline hakkas õrnalt rihma enda suunas libistama, järgnesin ma talle heameelega.

 Ja väga palju aitas asjale kaasa kui anti keha ja silmadega märku, kuhu on minek. 

 Seistes otse koera suunas ja vaadates talle otse silma (ise mõeldes et hakkate kohe liikuma teises suunas), on väga väike tõenäosus et ta tahaks liikuda teie poole, sest see on tema jaoks konfliktne olukord. Ja kohekohe tuleb ka enamasti tõlgendus et koer on pigem jäärapäine.

Ühesõnaga kursus oli meeletult informatiivne, lahe, intensiivne, mahukas (isegi ehk liiga palju infot ühe korraga) ja äge!

 TTouch kursuse läbiv joon on  -  CHANGE YOUR MIND, CHANGE YOUR DOG

With Great Dane Gracie (EST)

Kui tuleb veel pildimaterjali, täiendan kindlasti postitust :)

Argipäeva- ja trennijuttu

Kieferi argipäevad on möödunud mõnusalt. Küll oleme veidi harjutusi teinud, küll palju jalutanud. 

Oleme kasutanud mõnusaid lumiseid õhtuid ära, et matkata ca 5 km. 

Jalutuskäikudega olen üldjoontes rahul.

 Kui lumi tuli, oli Kiefer veidi ärevam ja tahtis rohkem tormata aga hetkeks on see stabiliseerunud.

  Reedel, 15.01 käisime bussiga linnas vanaemal külas ja Solarise keskuses.

 Vanaema juures ma lausa imestasin, kui "emmekaks" on Kiefer muutunud. Selles ei ole midagi halba, vastupidi. Mulle meeldib, et ta kõigepealt on minu juures justkui peaks minuga nõu, kas on mõistlik edasi tormata.

 Käisin reedel ka korraliselt hambaarstil, seni oli Kiefer mu empsiku hooldada. Pärast oli Kiefer nagu väike sülebeebi süles :)

 

 Peale hambaarsti otsustasime, et läheme Solarise Hesburgerisse sööma. Seekord ei olnud Solarises käik Kieferi tassike teed (kuigi on ta seal ka väga edukalt ja mõnusalt käinud)

 Seekord aga tekitas inimeste sagin pigem ärevust ja stressi. Seisime, aklimatiseerusime iga paari sammu tagant aga õiget meeleolu me ei leidnudki (va laua juures, kui silmis ja meeles olid vaid friikartulid)

 Väga palju saame trenniplaani lülitada sisse tööd avalike kohtade, inimeste, helide jm segajate & ärrititega.

 Hesburgeris tuli meie juurde üks soliidne ca 30ndates meesterahvas, kes küsis, kas Kieferile pai võib teha. Lubasin siis ja minu üllatuseks oli Kiefer väga heas tujus ja proovis isegi onule paar musi ära teha :)

 Hiljem proovisime veidi aklimatiseeruda Solarise 0-korrusel kuni ema käis poes ja vähema rahvahulgaga  see õnnestus oluliselt paremini.

 Panin palju informatiivset kõrva taha ja järgmine kord oleme jälle tsipakese targemad.

 Peale seda sõitsime bussiga koju ja Kiefer sai magada õhtuni kuniks läksime meie esimesse sisetrenni üle 2 aasta.

 Sisetrenn toimus TAKO hallis, Maardus ja kuigi ma eeldasin et päevane stress mõjutab ka õhtut, oli kõik väga super.

I trenn vältas ca 24 minutit, trenn oli jagatud 2 x 12 minutit sessioonideks, et koer saaks vahepeal puhata.

 Kuna Kieferil on pingelised mälestused hallidega, oli tema esimene reaktsioon murelik, nähes rada jooksvat koera.

 Õnneks tuli Kiefer kiiresti kontakti, sõi ja mängis ja tegi elemente pigem rõõmuga kui murega. Põhilised kriteeriumid - hea meeleolu ja lõdva rihm olid täidetud :)

 Ilusad hetked mõnusa muusikaga :

Areneks ma nüüd ise ka veidi veidi edasi. Tõdesin endale et ma olen ikka vabanduste taga elav inimene. Ma ju näen et ainult taevas oleks piiriks, kui ma prooviks ja võtaks rohkem end käsile. Aga põhiline mida ma jälle leian end ütlemast " kui mul oleks see, siis oleks mul hoopis teisiti" või "kui mul oleks too, saaksin tolle paremini sooritatud" jne jne.

 Luban, proovin end parandada. Sest kui mul olen mina, siis ma peaksin juba hakkama saama. Abivahendid on teisejärgulised :)

 Ja see viimane lõik puudutas nii koeratreenimist, kui ka näiteks mu paari vastikut rasva näol avalduvat lisakilo.

 Eks meil kõigil on oma laiskuseuss kuskil peidus. Mis on teie suurimad "vabandused"? 

Ilusat lumist pühapäeva! :)

Istu. Istu? Istu... ISTU! Istu paluuun...

Tuttav?  Mulle küll on

Eriti sage on kohe mõte et mis nüüd siis on??  Ei kuule - kordame. Põikpäine - kordame.
 Ma olen olnud meeletult torssis tänu sellele et ma ütlen midagi ja koer ei kuule üldse või reageerib kuidagi teisiti. Kuigi ma ometi olen seda ju harjutanud ( ehk siis harjutanud enda meelest, vahel, natuke ja kindlasti mitte korralikult üldistanud)

 Viimane näide meie argipäevast, kui võtsime käsile asendite kordamise - istun esikus toolil, ütlen Kieferile istu ja tema lamab! L A M A B!
 Ja ega ta ju selle pärast ei lama et ta kohe meelega ei taha istuda. Miski on saanud antud pildi juures tema jaoks vaikivaks vihjeks, et ta peab lamama. Ta ei ole tobuke, mina olen kuskil mingi mäenuki ületamata jätnud.
 Ei, ma ei karista teda selle eest et ta otsustab mitte istuda vaid võtan täitsa nullist ja katsun käsu kindlama vundamendi peale üles ehitada.

Näete, antud videos proovin kolme variatsiooni ja koer istub 100% kõigi kolme variandi puhul.
 Andke andeks, proovin edaspidi filmida nii et minu rolli on ka rohkem näha. Miks ei ole originaalheli? Sest pere lobises taustal ja ma ei tunneks end mugavalt jagades seda kõike avalikult :)

Mis on selles videos ühine joon? Pilt on koera jaoks pea kogu aeg ühesugune. Käega juhendades ma küll istun aga see on juba kirjutamata reegel et kui nina läheb taevasse, läheb pepu maha.
 Käemärki andes või sõnalist käsku öeldes ma seisan, näoga koera poole ja tema jaoks on käsuks kogu olukord, mitte ainult minu poolt antud inimlik signaal .

Vaadake seda varianti, kus ma olen seljaga koera poole ja ütlen "istu". Selle asemel et tagumik maha potsatada, muudab ta antud heli (istu) kuuldes pildi enda jaoks õigeks ehk tuleb ja istub minu ette.

See tõestab väga selgelt, kui üheülbaliselt olen ma talle "istu" pildi maalinud ja kuidas minu jaburusi (halloo mis sa seisad seljaga mu poole!) kannatades proovib ta anda endast parima et  mind mõista.

 Ja ega sellest ju ei piisa. Selle asemel, et võtta end kokku ja anda koerale käsklust nii et tema jaoks oleks pilt õige, hakkasin ma veel variante katsetama ja allolevast videost näete ise, mis sellest välja tuli :)

Kui ma pilti veidi õigemaks tema jaoks keerasin ehk põlvitasin, oli ta suuteline käemärgist minu soovi siiski välja lugema (mis omakorda tõestab et koerad loevad esimese asjana kehakeelt ja alles peale seda on tähtsuse järjekorras hääleline signaal)
 No vaadake kui tubli ta on ja kui hästi ta mind mõistab :)

Ning siia lõppu veel üks variant mida ma tegelikult tahan vältida - korduskäsk.
 Esimeses osas olen ma öelnud "istu" ja selle asemel on Kiefer lamama läinud ja ma viivu pärast kordasin oma soovi, mille peale Kiefer läks istuma.
 Teises osas kasutasin ma kogemata klikki liiga vara, mõtlesin kuidas olukorda lahendada ja rakendasin põhimõtet "click for action feed in position" ehk kliki sai ta liikuma hakkamise eest (hoolimata et liikus valesse asendisse) aga maiuse sai sel hetkel, kui istumisasend oli saavutatud. Ja juhuu! Ma julgesin originaalhääle jätta videole haha :D

Ja mis siis ikka, nüüd asun vigade paranduse kallale ehk käsu "istu" korralikult õppimise juurde :)
Esimene uue aasta väljakutse - 200 maiust ja käsk "istu"
 Kui 200st maiusest jääb väheks ja Kiefer ei istu siis kui ma laman või olen seljaga tema poole, siis võtan uue 200 ja jätkan antud käsu õppimist seniks, kuni see on selge. Meil ei ole kuskile kiiret :)

Esimesed 200 maiust

Kusjuures inimloomusele tundub see väga tüütu tegevus, sest inimene ei taha teps mitte tagasi minna ja otsast alustada vaid edasi liikuda ja see on normaalne tunne.
 Minumeelest seepärast ongi just koera treenimises eriti raske, et kui öelda kellelegi et asi tuleb uuesti nullist üles ehitada, toimub kapseldumine ja "ah mida sa ka tead" suhtumine.

Alguses tuleks teha mitmeid korduseid - suuline istu - käeline istu - ja koer istub. Hiljem võin käelise juba vahelt ära kaotada. Ja kinnistada kordamööda nii käeliselt kui suuliselt.
 Ja kui juhtub et koer eksib kolmel-neljal korral 10st, lõhun ülesande taaskord tagasi kergemaks et õnnestumisprotsent jääks 90-100% juurde.

 Jah, see on raske. Meie jaoks inimlikult totaalselt arusaamatu.

Aga nagu mehed on marsilt, on koeradki totaalsed tulnukad, kelle jaoks ei ole kõik nii lihtne, loogiline ja selge.
 Või kui tulnukas ei meeldi, siis pigem on tegu kaheaastase väikelapsega, kelle jaoks on maailm uus ja keda tuleb hoolikalt juhendada õigesti käituma, suunata, õpetada.
 Ja koeral ei teki kunagi seda eufoorilist momenti "Oh yess, ma oskan eesti keelt!" Tema jaoks jääb "istu" helisignaaliks, mida kuuldes teeb ta toimingut.

Kui käsklus iseenesest on selge, hakkan õpetama juurde ka kestvust. Ja tasub meeles pidada et kui koer 30 sekundit istub, kui olen tema ees, siis ei tähenda see automaatselt et ta istub 30 sekundit kui olen temast kaugemal või liikumises.

Jaa! Antud pildil istub Kiefer paigal, kui olen temast kaugemal ja keskkond on raske. Miks?
 Sest tema jaoks on kinnistunud vaikimisi käsuks saanud kestvusistumisel fotoaparaat. Kui mina aparaadiga tegelemise olen lõpetanud, järgneb preemia.
 Nii me õpetame kusjuures iga päev vaikimisi midagi oma koerale aga seda kõike avastada annab alles põhjalikuma analüüsi puhul.

Ehk põhilised mis peaks selged olema  koeral on käsk kestvusel, distantsil ja segajate puhul (välismaa treenerid nimetavad seda 3 D's ehk duration, distance and distraction) ja järjekord peaks õpetamisel olema - AJALINE, DISTANTS, SEGAJAD. Teises järjekorras saab kindlasti ka aga miks leiutada jalgratast, kui see on juba olemas.
 Jah, ajalist õpetada on eriti igav minusugusel lühikeste närvidega ja kiirelt liikuval inimesel :D
 Ajalise puhul tasub kindlasti meeles pidada et kui koer läheb poosist välja enne aja lõppu, siis ei tasu järgmist sessi teha sama pika aja peale vaid alustada taas sekundhaaval ülesehitamist nullist.

Kindlasti tulen ma selle teema juurde veel tagasi, kui hakkan Sue Ailsby juhendamise all Training Levels'eid õppima. Seniks tegelen enda paika pandud plaani järgi ja annan varsti tagasisidet.

Lisalugemist:
http://eileenanddogs.com/2015/12/30/cues-duration-distance-distraction/
http://www.clickertraining.com/node/4881

Sue Ailsby Training Levels on tasuta saadaval SIIT

Head Uut Aastat!

Uus aasta tuli minu ja Kieferi jaoks fantastiliselt!

Käisime koos aastat vastu võtmas ning mängisime ja mürasime rakettide saatel. Kiefer oli väga rahulik ja rõõmus ja koostööaldis. Olin talle igati toeks ja ei lubanud raketimüral ja hõiskavatel inimestel saada stressiallikaks. See oli üks fun öö, mis annab mõtteainet veel kauaks.
 Just sellel ööl oli näha kui kaugele me tegelikult oleme tulnud ja jõudnud. Ma olen väga õnnelik


Nüüd on aeg panna paika veidi mõtteid ka tulevaks aastaks, sest mis saaks olla efektiivsem kui hoolikalt läbi mõeldud treeningplaan. Olgu see siis sessioonina või aasta eesmärkidena.

Ma kirjutan mõtted punktidena välja alguses nii nagu nad mulle pähe jooksevad :)

1. Õppida koostama treeningplaani mõistlikult ja sellest kinni pidada.
2. Korrata üle Engagement (pühendumus), Relationship Through Play (suhe läbi mängu), Bogeyman (reaktiivse koera rehabiliteerimine läbi mängu ja koera valikute) materjalid ja kasutada jätkuvalt nende põhitõdesid meie igapäevaelus.
3. Liikuda rohkem, kohe südamest ja koos Kieferiga sest Kiefer on selleks juba enam kui võimeline.
4. Tegeleda põhjalikult ja kiirustamata rallioskuste õppimisega (Sue Ailsby Rally Skillbuilding 1 ja 2) sest need annavad meile tugeva põhja ükskõik milliseks alaks, millega me ka edaspidi sooviks tegeleda.
5. Uusi asju õpetades ei unusta, et enne lõbu ja siis töö, sest nii õpib tundlik koer kõige paremini.
6. Harida end edasi sest koera treenimisest on tasahilju saanud minu kirg ja südamelähedane hobi (mida näitab ka natud blogi püsivus, üle aasta!)
7. Postitada stabiilsemalt koos pildi- ja videomaterjaliga.
8. Jagada ausalt ja ilustamata oma kogemusi ja vahel ka arvamusi, tasihilju südames lootes et keegi leiab meie tuge ja julgustust
9. Minna tagasi Sirje Vets'i koertekooli, kus hakata läbi mängu ja usalduse taas treenima teiste koerte juuresolekul.
10. Lepin Kieferiga sellisena nagu ta on (sest ta on ju tegelikult superlahe!) ning sobitun tema järgi, mitte ei pane teda keerulistesse olukordadesse iseenda ambitsioonide järgi.
11. Austan ja hindan oma lähedasi koerasõpru ja olen nende jaoks alati olemas :)

2016 aastaks päris piisav kogus.

Kõige esimese kursusena sel aastal saab olema TTouch koolitus Wendela Bicker Caarten juhendusel juba jaanuaris.
 Kindlasti võtan veebruaris e-koolitusena Sue Ailsby Rally Skillbuilding 2 ja aprillis Sue Ailsby Training Levels'i.
 Ja väga väga väga tahaks õppida BAT tehnikaid. (http://empoweredanimals.com/ )
 ja kui kõike tahta teha põhjalikult, siis tegelikult rohkem siia aastasse ei mahu. Ma olen küll unistaja aga katsun seekord olla realistlik, sest ma olen ju vaid inimene ning liiga palju eesmärke seades põlen läbi meeletult kiiresti.

 2015 tagasivaatena tahaksin veelkord kummardada ja tänada Emma't ( http://diivanihuskyd.weebly.com/ ) kes võttis lõpuks julguse kokku, koondas murekoerte omanikud ja 4 kuuga muutis nende koerte maailma, muutes omanike arusaamu!
 Mul oli au 4 kuu jooksul kogeda fantastilist muutust kõigi 4 koera käitumises ja olekus.
 Kiefer on hoopis teine koer!
Aitäh Emma ja kallistan kõvasti! Need teadmised ja oskused mis sa jagasid, on hindamatu väärtusega!
 No vaadake! Nende koerte omanikud on staarid ja koerad superstaarid! Millised imelised muutumised! :)))

Soovin veelkord HEAD UUT AASTAT armsad lugejad ja loodan et suudan pakkuda ka aastal 2016 huvitavat lugemismaterjali.

2015 aasta kokkuvõte

 Aasta 2015 hakkab lõpule jõudma ja tasub teha väike tagasivaade meie tegemistele.

 Koondan postitusse paremad videod ja veidi pildimaterjali, sest kõike sõnadesse pannes tekiks mitmekilomeetrine postitus ja pildid-videod ütlevad alati rohkem kui sõnad :)

2015 oli suuresti enesetäiendamise aasta alustades dr. Marti Lasn'i koerte esmaabikoolitusega, lõpetades Victoria Stilwelli show'ga Helsinkis Olympiastaadionil.
 Väga oluline oli minu jaoks aprillis 2015 toimunud Tuire Kaimio seminar.
 Alates juunist 2015 olen võtnud e-kursuseid Fenzi Dog Sports Academy's ja kuna häid kursuseid aina tuleb ja tuleb, siis 2016 saab olema samuti sisustatud Fenzi kursustega.

 Suurim saavutus 2015 aastal on kindlasti see et oleme õppinud Kieferiga üksteist tundma ja hindama. meist on saanud partnerid ja Kiefer teab, et raskel ajal olen ma tema jaoks olemas ja toetan teda igas ebamäärases olukorras.

 Väga palju oleme panud rõhku meie hirmust tingitud agressiivsuse probleemile ja  tänu meie väga armsale sõbrale Emmale oleme augustist detsembrini treenides teinud nii suuri edusamme et Kiefer on juba peaaegu nagu täitsa tavaline koer! Minu mõistus peab veel järgi jõudma, et tegu ei ole enam selle sama ebakindla ja ara koeraga vaid tema enesekindlus on tohutult tõusnud ja enne tegutsemist otsib Kiefer minult tuge.
 Siia on paslik lisada video, millise koeraga oli tegu enne, millisega nüüd, kas pole mitte meeletu areng??

2015 aasta ongi olnud meie jaoks pigem mängu aasta. Oma suhet oleme otsinud ja üles ehitanud läbi pühendumuse ja mängu. Sest nüüd kus oleme saavutanud tugeva põhja üksteise usaldusele, on võimalik 2016 eesmärkidesse püstitada ka klassikalise õppe märgike. Jah, me plaanime minna tagasi koertekooli sest tunnen et me oleme selleks valmis. Aga sellest räägin edaspidi.

 Peale pühendumuse ja mängu oleme muidugi veidi ka nuusutanud kuulekust nõudvaid trikke. Näiteks praegu on meil käsil Sue Ailsby Rally skillbuilding ja meil on nii fun!
 Jah, üks olulisemaid asju mida ma olen õppinud ise on see, et treenimine peab olema fun! Nii endale kui koerale. Kui emb-kumb tunnebv end halvasti protsessi käigus, siis parem tasub ümber hinnata, kas see on vajalik või kas seda ei saa kuidagi toredamalt teha.

Trikkide õppimine jäi meil omal ajal selja taha aga vahel kui palun Kieferilt a'la 2014 sooritatud trikke korrata, siis ülivähese abiga suudab ta neid teha! Ta on nii tubli koer!
 Veel üks supervideo ja siis mõned pildid meie 2015 aastast :)

Pildis oli meie aasta 2015 kõrghetk nagu tavaliselt suvi, mil Kiefer sai Pranglis lõpmatuseni ujuda, joosta, mängida, lehmi vaadata, koertega nina kokku pista (jaaa, lugesite õigesti. See oli Kieferi suurim saavutus suvel) veelkord mängida, ujuda joosta.

Each relationship with an animal and a human is a bridge uniquely shaped to carry only those two, and so must be crafted by them (S. Clothier)

Ma olen õnnelik, et meil on selline maakoht, kus Kiefer saab nautida seda päris õiget koeraelu ja iga aastaga läheb maalolemine mõnusamaks, sest Kiefer arvestab aina rohkem oma perega, mitte ei talla sinnapoole, kuhu tuul puhub.

 Tema metsikust laudaalusest loomusest on välja kasvanud mõistlik pereliige, kellele võib kindel olla. Välja arvatud siis kui on silmapiiril kass, või mingi loom, või lind või huvitav lõhn.
 Aga ta on lahe oma heade omaduste ja vigadega. Meist keegi pole täiuslik :)

Kieferi parimaks omaduseks aasta jooksul on kujunenud impulsikontroll. Ma saan teda pildistada nii, et ta on viisakalt paigal ja pildid tulevad mõistlikud!
 Kaks ilusat näidet:

Ja veidi veel meie argipäevadest :)   Kõik päevad on olnud täis pigem rõõmu, kui kurbust. Jah, ka neid päevi on olnud aga täna ei ole õige aeg nendest kirjutada                                                                                                            

Meie aasta 2015 on olnud väga tore ja tegus ning õpetlik.
Suure julgustükina võtsin end kokku ja panin kirja ka mõned oma arvamused eraldi blogipostitustena. Neid on võimalik lugeda siit:
http://dogspawsitivelife.blogspot.com.ee/p/populaarseimad-postitused.html

2016 eesmärgid? Lihtsad ja selged :)

1) Minna tagasi kooli
2) Jätkata samas vaimus, luues aina tugevamat suhet läbi üksteisele toetumise, pühendumuse ja mängu.

Mari ja Kiefer soovivad oma sõpradele ja lugejatele kaunist ja meeleolukat aastavahetust ning kohtumiseni tuleval, 2016 aastal!

Head koerad kasvavad vitsata!

apdt.com

Disclaimer: NB! Antud artikkel on mõeldud abistavaks materjaliks koeraomanikule, kellel puudub varasem kogemus koera koolitamisel. Artiklis ei ole käsitletud kõiki koerte käitumise nüansse. Probleemide ja kahtluste korral lugeda kindlasti üle algallikas ning APDT leht sisaldab oluliselt rohkem informatsiooni. Tõlkeküsimustes saan abiks olla.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------
KÕIK KOERAD KASVAVAD VITSATA!

positively.com

Dominants, dominance, dominance theory jne. Sõna domineerimine on nii ära lörtsitud, kasutades seda vägivalla õigustamiseks looma kallal, et isegi seda kuuldes tõusevad ihukarvad püsti.
 Oma õiges tähenduses ei ole domineerimine absoluutselt vägivallaga seotud. Ja kuna väga tihti kuulen ma seda AGA..., siis kirjutan veidi mõtteid eesti keeles tänu APDT (Association of Pet Dog Trainers) kirjalikule nõusolekule.
 Originaaltekst oma aus ja hiilguses ja ilma minu lisamõteteta asub DOMINANCE AND DOG TRAINING

Dominants (antud kontekstis võimu) ja karjateooria on pikemat aega juba kahtluse alla seatud (Eestis samuti )  ja välismaal teostatakse suurt järelevalvet organisatsioonide üle, kes veel antud teooriaid promovad.
 Professionaalsete Koeratreenerite Liit ( APDT, Ameerika) soovib inimestele mõista anda, millised on tagajärjed, kui toimitakse vaid dominantsiteooria nõuannete järgi, mitte ei proovita mõista koeri, õppida nende käitumist ja kehakeelt ja seetõttu ei elata kunagi  rahus ja tasakaalus koos oma koerlastest sõpradega.

1) Teooria ja vääritimõistmised
Tänaseks päevaks on uuringute käigus selgunud, et hundid looduslikus keskkonnas käituvad pigem perena, kus tuleb küll nägelemisi ette (nagu ka inimestel) aga mitte keegi ei tegele päevast päeva võimaluse otsimisega et liider kukutada ja Alfa-hundiks saada.
Hundikarja ei juhi ei alfaisane, ei alfaisase ja-emasepaar. Hundipere sõltub üksteisest metsikus looduses, et ellu jääda. Pigem on hundipere nagu inimperegi, kus esineb vähe agressiooni, sest kui keegi huntidest oleks agressiivne pereliikmete vastu, vähendaks see oluliselt hundipere võimalusi ellu jääda ja edasi paljuneda.
 Jah, sotsiaalsed hierarhiad eksisteerivad täielikult (nagu ka meil, inimperedes) aga need hierarhilised suhted ei ole agressiivsed nagu tänapäeva populaarteooriates väidetakse. (Ja see populaarsus on üsna visa surema, hoolimata avaldatud uuringutest ja avaldustest )

 Teadlane L. David Mech, ekspert huntide alal, avaldas viimati arvamust oma uuringute ja kirjutiste põhjal, et " inimesed peaksid ükskord lõplikult matma aegunud väärarusaama , et hundipere on kari verejanulisi tegelasi, kes vahetpidamata võitlevad kõrgeima koha eest karjas" (Mech 2008)

Kõik uued tulemused huntide käitumise uurimises on viinud ka tulemused koerte käitumise uurimises juba ammu uuele tasemele! Rääkimata sellest, et kodukoer on juba nii nii ammu välja arenenud, et huntidega on neil väga vähe pistmist ja pigem on koer hoopis teine liik, kuigi sarnane hundile. Lisalugemiseks eesti keeles sellel teemal sobib Tuire Kaimio "Koerte käitumine".
 Koerte käitumise seletamine läbi huntide käitumise on täpselt sama asine, kui seletada inimeste käitumist läbi ahvi käitumise.
 Kahjuks loosung "koer on kodustatud hunt" elab jonnakalt ja järjekindlalt internetis, ajakirjanduses, treenerite, aretajate ja tavaomanike seas. Üks suur meediapersoon CM saab senini kohelda loomi halvasti avalikult teleekraanil ja sajad, kui mitte tuhanded inimesed saavad sellest innustust ja ideid kuidas togides, tirides, maha surudes ja tsssss tehes ribidesse torgates on võimalik endale väärikas neljajalgne partner kasvatada. NII KURB!

Üks suurimaid väärarusaamu, mida me igapäevaselt kohtame, on sõna "domineerima" lahtiseletus. Koeri kirjeldatakse väga tihti "dominantsetena" mis on selle termini väär kasutamine. Domineerimine ei ole elusolendi iseloomujoon. Domineerimine esmajärjekorras on suhteid kahe üheliigilise olendi vahel kirjeldav termin ja lisaks väljend "dominantne koer" on täiesti tähendusetu, sest domineerimine saab toimuda vaid samaliigiliste isikute vahel (Bradshaw et al. , 2009)  Lisaks leidub dominantsust pärilikkuses, geenides jm.
 Näitena võiks tuua kooselavad abielupaarid: keegi neist on dominantsem, sest emma-kumma sõnade järgi talitatakse rohkem. See ei tähenda massilist teise poole allasurumist vaid täiesti elutervet mudelit. Igapäevaelus me ei pane domineerimist tähelegi. Näiteks emad on dominantsemad oma laste üle sest laps talitab ema sõnade järgi (alles puberteedieas peab ema rakendama lapse käitumise ohjamiseks tugevamat domineerimistaktikat ;) )

Dominantsi kohtab ka kahe koera vahelises suhtlemises (mitte inimese-koera vahelises suhtlemises)
 kui üks näiteks soovib just seda toitu, puhkamiskohta, konti, mänguasja vm. Isegi koerte vahel ei saavutata oma tahtmist läbi agressiooni või sunni vaid üks suhte osapool loovutab selle teisele, lükates edasi oma korda antud hüve nautida. See on eluterve suhtumine.

 Tavaliselt võib olla ühe koera staatus majas teise koera suhtes tugevam näiteks magamiskoha osas, samas kui teise koera eesõigus on mänguasja valida. Kõik on tasakaalus.
Koerad kes agressiivselt võitlevad oma tahtmiste eest, ei ole mitte dominantsed vaid pigem käitumishäiretega, kergesti ärrituvad koerad. Selline käitumine süveneb, kui inimene hakkab korrigeerima ärevusega seotud käitumishäireid verbaalselt või füüsiliselt karistades (ehk inimkeeli , ravima hakatakse sümptomeid, mitte põhjust)

Suhe koeraga, kasutades dominantsiteooriat selle kõige väärimas mõistes, on inimese-koera suhtele kahjulik ja viib veel rohkema stressi, ärrituvuse ja agressioonini koera osas ja seda rohkem on koer omanikule ebameeldiv ja isegi omanik võib oma koera karta, mis viib omakorda veel karmimate meetoditeni.

2) Elades koeraga, mis siis on tähtis?
Mis puutub koeraga kooselamisse või koostöötamisse, siis dominantsiteooria täiesti asjakohatu. See võib tulla küll paljudele üllatuseks või ei soovita seda tunnistada. Nii et jätame selle jura nüüd tahaplaanile.

Positively.com

Käitumisprobleemiga või treeningmurega koera puhul on esimene asi treeningplaani koostamine (võib hõlmata käitumise modifitseerimist (behavior modification) ja erinevaid protokolle a'la relaxation protocol jne). See põhimõtteliselt ei nõua alustades isegi 100% koerte käitumise tundmist vaid plaanis keskendutakse kõigepealt sellele, mida koer peaks tegema selle asemel mida ta praegu teeb ning aidatakse koeral aru saada mida inimene temalt soovib ja premeeritakse teda õigete valikute tegemise eest. Kõik muu tuleb juba boonusena enamasti pea iseenesest. Hea koerajuht tunneb oma koera väga hästi just läbi temaga harmoonias koosõppimise. Me keegi ei ole sündinud enamasti oskajaks

Kahjuks liiga palju on õnnetutele omanikele räägitud et "Ole alfa!" ja "Näita koerale kes on boss!"
Sellise mõtlemise kurb pool on see et luuakse omaniku-koera olelusvõistlus-suhe, kus inimene on arvamusel, et koer püüab iga hinna eest kontrollida omaniku kodu ja elu.
Selline väär info kahjustab väga inimese-koera suhet ja võib viia koera puhul erinevate hirmude ja ärevusteni, mis omakorda tingivad agressiivse käitumise. Ja omanik on õnnetu, frustreerunud ja ühiskonna poolt mõnitatud äärmistel juhtudel.
Koerad ei saa meie keeles rääkida ja võivad olla meie kodudes (tahtmatult) paisatud olukordadesse mida nemad koeramaailmas ei mõista ja omanikud selle asemel, et õpetada koera olukorraga toime tulema, teevad vea, kus proovivad käituda nagu nii nagu neile on räägitud alfahuntide käitumisest.

Dominantsiga ei ole inimese-koera suhtes mitte midagi pistmist. Tegu on kahe erineva liigi vahel ühes keeles suhtlemise võimaluse puudumisega, mis viib omakorda käitumisteni ja arusaamatusteni mis on mõlema osapoole jaoks probleem. Inimese vastutus ja kohustus on õpetada koerale, milliseid käitumisviise me peame kohaseks ja õigeks ning kuidas me soovime et nad meie kodus käituksid (premeerides neid õigete valikute eest)
Meie roll on koerale selgeks teha ka millised käitumised ei ole oodatud ja on ülimalt ebasobivad aga seda peame meie, inimesed, tegema nii mõistlikult et loom ei läheks hoopis rohkem stressi ja ei looks probleemolukordi juurde. Reegleid ja piire saab seada edukalt ilma füüsiliselt ja vaimselt väärkohtlemata.

Positively.com

"Alpha roll'id" ja "hundiema moodi koera kraest kiskumine" ei ole leidnud kinnitusi ei huntide uuringutes ega ka koerte käitumisalastes uuringutes. Sellised käitumisviisid inimeste poolt tekitavad koeras vaid hirmu meie suhtes ning hirm omakorda võib viia agressioonini sest koer saab end vaid hammastega kaitsta. Tavaliselt surutakse hirmu- ja hoiatusurinad maha (kui viited ülimale dominantsusele ja allumatusele) ja see omakorda loob koerad, kes ei hoiata enne enesekaitset - red zone dogs.

Vahet ei ole, kas me vaatame koera või hunti, igasugused mahasurumised ja muud agressiivsed käitumised looma suhtes  viivad vaid selleni, et loomal kujuneb välja ülitugev "põgene või võitle" käitumine ja loom kardab oma elu pärast.
Sellisel puhul koer kas tardub (väärarusaamana loetakse seda ellujäämisinstinkti allumiseks), põgeneb või võitleb et ennast päästa.
Kui me käitume nii oma koeraga, siis me ei tee talle selgeks et meie oleme "bossid" vaid et me oleme väga ohtlikud ja ebastabiilsed olendid, keda tasub karta, kelle eest iga hinnaga põgeneda või võidelda enne, kui on hilja.
Sellistes stsenaariumites ei ole dominantsi - on vaid terror ja vägivald ja ühe osapoole instinkt end surma eest kaitsta.

Me kõik võlgneme oma koertele selle, et vaatame maailma kasvõi korra läbi koera silmade ja teda mõistes loome rahuliku ja harmoonilise suhte.

Vaadake, kas see on ilus ja õilis? Treener, kes väidab et ta allutas koera endale ja kaitses end. Okei? 
http://dfw.cbslocal.com/2015/11/19/video-of-trainer-hitting-dog-prompts-investigation/
Aga kui delfiini või ahvikest nii koheldaks? Okei? Miks kasse kunagi nii ei kohelda? Sest kass teeks inimesele väga haiget. Me kasutame julmal ja tänamatul moel ära koerte kannatlikkust ja armastust inimese vastu...

3)Aga kui mitte dominants, siis mida kasutada?
Õnneks on juba palju treenereid kes õpetavad inimesi looma koeraga suhet läbi positiivsete meetodite. Usaldusväärse partnerlussuhte loomiseks on väga palju erinevaid programme, käitumise modifitseerimise plaane jpm (NILIF ehk nothing in life is free, Sue Ailsby tasuta Training Levels, BAT ehk behavior adjustment treatment ja palju muid nagu näiteks reageerivatele koertele CARE protokoll)
 Kõik sellised vägivalda mitte propageerivad programmid on tegelikult väga efektiivsed ja oluliselt edukamad, sest koerale on seatud reeglid ja on seatud kõik võimalused et ebaõnnestumine puuduks ning õpetatakse koguaeg, mida tuleks teha selleks et kõik on hästi (selle asemel et karistada valede käitumiste eest).
Nagu ka meie inimesed ju töötame ja käitume paremini keskkondades kus kõik on selge ja struktureeritud.

Igasugused müüdid dominantsist kui koer magab diivanil, sööb enne omanikku, väljub uksest enne omanikku jpm ei oma tegelikult üldse tähtsust omaniku-koera suhtes.
 Iga majapidamine seab oma reeglid ja piirangud, mis on lubatud mis mitte. Ühtegi teaduslikku alust ei ole arvata et omanik peab sööma enne koera või ei tohi koera lasta enne ennast uksest väljuda (mis on igasuguse ohutuse seisukohalt tegelikult ju hea) ning koeraomanikud ei peaks elama alalises hirmus, et koerad tahavad vallutada nende majapidamist ja valitseda inimesi.

4pawsu.com

Lisan siia näiteid stiilis Müüt (M), Selgitus (S) ja mida teha (V)
M) Teie koer haugub Teie peale, et Te saaksite aru et koer on boss.
S) Tegelikult võib olla loendamatu arv põhjuseid, mis võivad viia sellise väljakannatamatu haukumiseni nagu näiteks igavus, hirm ja ärevus/stress.
 Omanikud enamasti tahtmatult premeerivad koera haukumise eest, pöörates koerale tähelepanu või röökides tol hetkel koera peale. Tähelepanu pööramine pikemas perspektiivis tugevdab antud käitumist
 V) Õpetage koer käsu peale haukuma ja tasa olema (vahva trikk! ). Piisav füüsiline liikumine, suhtlus inimperega, ja interaktiivsed mänguasjad nagu Kongid jm puzzled võivad vähendada igavusest tekkinud haukumise probleemi. Argade-stressis koerte puhul leidke põhjus mis põhjustab hirme ja töötage  hirmu põhjuste likvideerimisega (nagu desensitization, tundetustamine).

M)Koer pissib majja, et näidata Teile et tegu on tema territooriumiga ja tema on boss majas.
 Kindlasti pissib koer majja ka kättemaksuks
S) Ebapiisav potitreening toodab koeri, kes ei ole kunagi 100% lekkekindlad. Kohatud "lekked" võivad viidata tervisemurele nagu stress, infektsioonid, põletikud. Ka hirmupiss on täiesti olemas. Kastreerimata-steriliseerimata koerad märgistavad rohkem kui opereeritud koerad.
V)Minge tagasi algusesse ja alustage "potitreeningut" algusest peale.Jälgige oma koera tähelepanelikult KOGU AEG ja viige ta välja kohe, kui ta seda vajab. Premeerige koera koheselt õige käitumise eest, et ta mõistaks täiesti selgelt, mida Te temalt ootate. Külastage vet. arsti, et välistada tervislikud põhjused.

M)Koer arvab, et köök on tema territoorium ja proovib süüa enne Teid, trügides ka alati kööki.
S) Koerad on juba loomult prügituhnijad ja kui toit tundub olevat vabalt saadaval, kasutavad nad võimalust seda endale saada. Koerad, kes igavlevad, tõenäoliselt hakkavad otsima laudade-pliitide pealt jäänuseid  ja sorteerivad prügikaste et leevendada igavust
V) Õpetage koer köögist eemal püsima ja laudadelt mitte toitu varastama.Andke koerale interaktiivseid mänguasju, mida näiteks saab toiduga täita. Nii saab koer oluliselt sobivamal viisil toitu "jahtida" ja energiat kulutada.

M)Koerad hüppavad inimese peale, et end maksma panna ja  olla kõrgemal astmel
S) Koerad hüppavad sest ebajärjekindlad inimesed on kinnistanud neid seda tegema. Kord võib ja kord ei või ja samas inimene alati räägib koeraga kui too hüppab. Koerad hüppavad et pääseda meie näole lähemale tere ütlemiseks. Koerad hüppavad sest... sest see on lõbus ja äge!
V)Õpetage koer istuma, kui külalised sisenevad ja premeerige alati istumise eest. Õpetage et koer saab tähelepanu, paisid ja kiituseid ainult siis kui kõik 4 käppa on maas. Veenduge  et kõik peres toimivad alati ühtmoodi ja keeravad koerale selja, kui koer hüpata proovib. Sel juhul ei kinnista keegi enam hüppamist ja koer näeb et see ei tasu ära.

M)Koerad tirivad rihmas, et olla ees ning olla jalutuskäigu liidrid ja otsustajad
S)Kui koer iga kord välja pääsedes saab niimoodi tirides liigelda ilma et keegi talle midagi muud õpetaks, siis koer arvab et nii need jalutuskäigud peavadki olema! Kannatab ära ka meiepoolse pahameele. Jalutamine on koera jaoks nii põnev ja lõbus tegevus, et see omakorda tingibki tirimise. Nad tahavad ju kõiki lõhnu nuusutada, kiiresti igale poole pääseda, nautida. Pealekauba inimesel on 2 jalga, koeral 4. Inimene võiks ju ka vahel end veidi kiiremini liigutada ;)
V) Olge täiesti raudkindel iga kord ja ärge laske tirida. Ärge liikuge enne kui rihm on lõdva (meil on see läbi tehtud) Ärge lugege aega, mida Te kulutate selle käitumise õpetamiseks. Ärge kiirustage, aega on ja koer õpib mida Te soovite temalt. Premeerige  koera külluslikult, kui ta on Teie kõrval ja ärge liikuge temaga edasi, kui ta hakkab tirima. Õpetage selgeks ka "kõrval" käsklus. Kui koer on liiga tugev, kasutage abivahendit nagu koonurihm või front-clip traksid  ja kasutage neid koos samaaaegse õpetamisega, et lõpuks abivahendist loobuda.

M)Koer "lükkab" Teid eest ja tormab uksest välja selleks et näidata kes on boss
S) Täpselt nagu rihmas jalutamisegagi, koerad üleerutuvad kergesti ja nad ei tea et see on sobimatu käitumine, juhul kui Te talle seda ei õpeta et nii ei sobi. Teid lükatakse eest vaid seepärast et Te olete  maailmal ees ja "see miski" on seal väljas nii põnev ja lahe. Õpetage, et nii ei ole ilus.
V) Õpetge koerale kas "oota" või "paigal"ja praktiseerige seda palju ka erinevates olukordades. Nii saab koer aru, et inimesel on alati eesõigus. Kasutage vajadusel beebiväravaid, et koer ei jookseks läbi maja ja nende abil on hea ka "oota" ja "paigal" käske harjutada

M)Koerad kes on "bossid" ei kuula Teid ega kuuletu, sest nad ei pea seda tegema.
S) Koeri, keda ei ole piisavalt ja korralikult motiveeritud tagasi tulema kutsumise peale, ei mõista et  "siia" tähendab "tule kohe siia!". Koerad saavad ümbritsevast niivõrd lummatuks ja on kergelt huvituvad kõigest huvitavamast nagu näiteks teistest koertest, inimestest, lastest, rohust, puudest, põõsastest ja paljust muust
V) Õpetage koera juurde tulema seni rihmas, kuniks ta tuleb iga kutse peale koheselt. Kiitke ja premeerige koera ohtralt, kui ta tuleb sest see peab olema tema jaoks 100% selge et ta tegi väga õige otsuse. Mitte kunagi ärge karistage koera kui ta ei tule, see õpetab talle vaid seda, et Teie juurde ei ole ohutu tulla.

M) Koerad proovivad Teile või teistele koertele peale ronida et näidata kes on boss (mounting)
S) Kui koerad mängivad, saab selline käitumine lustlikuks mängu osaks - positsiooni võtmine on pigem mänguline, mitte staatuse saavutamise soovi sümbol. Jälgige koeri mängimas. Aga selline käitumine võib ka mitmel muul põhjusel avalduda, põhilised on stress, pinge leevendus või eelkirjeldatud mäng
V)Kui koer harrastab seda Teiega, siis andke talle lihtsalt mõni muu tegevus. Mänguasi, trikk, istu, lama, relax vms.

M) Koerad ronivad mööblile, et näidata kes on majapidamises valitseja.
S) Koerad ronivad vooditele ja mööblile täpselt samal põhjusel mis inimesedki  - need on väga mugavad olelemiseks.
V) Õpetage koerale "maha" käsk, et ta tuleks alati koheselt maha, kui Te seda soovite. Kui Te ei soovi koera mööbli peale, siis korraldage majapidamine nii et koeral ei ole võimalust mööblile pääseda. Sest kui koerad vahepeal taas mööblile pääsevad, kinnistab see uuesti mõnusat olelemist pehmel mööblil. Pange koerale oma padi, madrats või koeravoodi ja premeerige teda alati, kui ta läheb sinna puhkama. Ja kui Teil tegelikult pole selle vastu midagi, et koer puhkab diivanil aga Te kardate et see on automaatselt Teie üle domineerimine, siis rahu! Seni kuni Teie olete oma piirid ja reeglid paika pannud ja olete järjepidev õigete valikute kinnistamises, ei sea keegi kahtluse alla Teie võimekust olla mõistlik teejuht inimmaailmast.

Suur tänu Teile, kes Te jõudsite selle pika postituse päriselt lõpuni lugeda! Kel on soovi, et mõne punkti või arvamuse kohta oleks omakorda põhjalikum blogpost, andke ainult teada, heameelega kirjutan ja aitan.

Lisamaterjali lugemiseks leiab:

American Veterinary Society of Animal Behavior 2007. AVSAB Position Statement
http://avsabonline.org/uploads/position_statements/Combined_Punishment_Statements.pdf

American Veterinary Society of Animal Behavior 2009
http://www.avsabonline.org/uploads/position_statements/dominance_statement.pdf

Bradshaw J.W.S., Blackwell E.J., Casey R.A. 2009. Dominance in domestic dogs - useful construct or bad habit? Journal of Veterinary Behavior: Clinical Applications and Research, May/June 2009, pp 135-144.

Herron M.E., Shofer F.S., Reisner I.R. 2009. Survey of the use and outcome of confrontational and non-confrontational training methods in client-owned dogs showing undesired behaviors. Applied Animal Behavior Science, 117, pp. 47-54.

Mech L.D. 2008. International Wolf. 
http://www.4pawsu.com/alphawolf.pdf 

Yin Sophia. 2009. The APDT Chronicle of the Dog, Mar/Apr 2009, pp. 13-17.
http://apdt.com/petowners/articles/docs/Yin_MA09.pdf

Yin S. 2009. Low Stress Handling, Restraint, and Behavior Modification of Dogs and Cats. Cattledog Publishing. Davis,CA. For more information visit  http://www.askdryin.com/

Kokkuvõte 17.11-29.11

Esimesed 2 nädalat toitumis- ja treeningkavaga on möödas.
 Ütlen ausalt, treeningkava on minusugusele treenimata inimesele liiga raske ja pigem tegin kükke, kõhulihaseid, kätekõverdusi, toenglamangut oma tunde järgi. Ehk ei pingutanud üle aga tekitasin omale harjumusi.
 Käisin see-eest jalutamas, kokku tuli 18.8 km. See on väga väike kilometraazh aga majapidamiste, tööde jm kõrvalt on see juba päris hea. Õnneks koer ei lase loorberitele puhkama jääda.
 Toitumise poole pealt harjusin kavas olevate ainetega, mõõtsin koguseid, proovisin erinevaid soovitusi. Jah, kõik on hästi huvitav ja personaliseeritav ehk nüüdseks olen päris selge pildi saanud, kuidas liigun edasi.

 Algkaaluna oli mul 65,5 kg. Vähima saavutasin 62,2 kg ja praegu 30.11 seisuga kaalun 63 kg.
Homsest, 01.12 algab uus tsükkel ning järgmised 14p juba annan reaalselt tuld.

Kaerasüda Frillice salati, juustu ja
 kurgiviiludega + omlett

Minu kahe nädala varieeruv pildimaterjal. Koera ärge pange tähele. Kuna tegu on suuresti koerablogiga, lisasin ta paljudele piltidele kaunistuseks :)

Kavad koostas ja nõu-jõuga on abiks The Black Wolf

Keedetud juurviljad lihaga

Keefir + leib pika poisiga +
mannapuder ja banaan

riis+sink+kasmeks maitsestamata
jogurt. Joogiks tee + kaerasüda juustu ja
tomatiga

maitsestatud kana kolmeks toidukorraks

Pada sibula tomati ja seentega

Hommikusöögi omlett + kohv + kaerasüda

Riis ja toorsalat :)

kana + toorsalat + tee + mandariin

Kana + juurikad

Toorsalat + riis + kana

Viieviljapuder + marjad

Kohupiim + puuviljad

Juustu-frillice sai + kohv

Riis + liha + toorsalat

Näide õhtuootest

Kodujuustu-muna-hakkliha pikkpoiss

Liha ettevalmistused

Ikka ja jälle omlett

Liha seentega

Omlett...mmm