Kolmapäev, 18. veebruar 2015

Toites koletist / Feeding the monster

Heihei, kuidas on läinud?

Meil on läinud hästi. Iga päev oleme klikkinud, jalutanud ning piinliku täpsusega proovinud järgida paikapandud reegleid.

Eile vastlapäeva puhul oli plaanis perega õhtu veeta ja seetõttu võtsin kaasa koera lapsele trenni järgi minnes.
 Matk hõlmas pikemat sorti jalutuskäiku ning bussiga sõitu. Koolimaja juures ootamist ning kahe bussiga tagasi sõitmist.

Kuna aega oli vähe, siis pidin kiirustama ning eirasin kõike, mida endale reegliks olen seadnud.

Jalutuskäik oli : tempokas, vähe aega nuuskimiseks, kamandamisrohke.

 Äkki avastasin et mul ei ole ammu olnud nii ideaalset ja sünkroonset jalutamist!
Kiefer käis pea terve tee kõrval, vahepeal muidugi tahtis koeraasju ajada aga ei kündnud nagu tank, mind järgi tirides.
Bussis nagu alati - ideaalne tegelane ning koolimaja hoovis oodates oli kontaktne, tegime harjutusi ja koolimaja hoovi aiast väljaspool möödusid ka kaks haukuvat pisikest koera. Kiefer oli rahulik.

Õhtul järgi mõeldes lõi põlema pirnike - äkki tänu R+ ja positiivsete seoste kinnistamise piinlikult täpse kava ehitamise tõttu ning jälgimise tõttu olen ise toitnud seda koletist, mis tekitab Kieferis reaktsioonihooge.
 Me käime mööda aedlinna, varitsedes et kuskilt ei tuleks lahtist koera ja et hullunud aiakoerad ei ehmataks meid väga. Siis tegeleme nendest maiusega möödumisega ja Kieferi maailm koosneb räuskavatest koertest ning pedantsest tegelasest, kes sunnib kõrval jalutama koguaeg.
 Äkki peangi jalutama ka suurematel teedel, kus on rohkem ruumi kõrvale tõmbuda juhul, kui koer vastu jalutab ning Kiefer näeb ka solidaarseid ja möödajalitavaid koeri, kes ei räuska ähvardavalt.
 Lisaks avastasin, et Lasnamäe vahel jalutades ei olegi rihmastamata koerte horde, kes sooviks kõik Kieferi nina alla end hõõruda.
  Annan teada, kuidas see katse läheb. Tundub tulema huvitav.

Ja lisan ka vahvad pildid - Kiefer sai päris oma teki! Nüüd on Prangli saarelt pärit setterinägu koeral ehk prangsetteril täitsa oma sinine tekk :)













Hehyehy! On the pictures, there is Kiefer with his new blanket :) Because he reminds irish setter (his father was setter) the blanket has black setter picture and name :)

 But i wanted to talk about one thing what is on my mind.

We have constantly doing clicker training, walking with treats at our neighbourhood. Scanning for loose dogs, hiding, eating. Trying to pass calmly properties, where behind the fence are barking, lunatic fidos.
 Yesterday i was in a hurry and decided to take Kiefer with me on a walk. So we did not do our usual +R.
 We hurried through busy streets to get to my sons school on time and we took one stop with bus also.

You know, when i did not try to manage Kiefer, he was awesome. Quite perfect dog! He walked almost whole journey loose-leashed and made good eye contact with me if i asked. Also near school we saw 2 dogs walking and Kiefer did not react. They were about 10-15m away and there was a fence between us and them.
 Kiefer saw them but did all commands very nicely.

 So maybe i am creating and feeding the monster myself? Maybe we should walk more on busy streets to see normal dogs also? Not only those lunatic, barking dogs behind fences?
 I will try to find answers to my questions myself also.
 There must be a good reason, why Kiefer was better behaved and motivated when he did not have a chance to find something to react to.
 Maybe that is me and my thinking and behaviour what makes him more reactive?

Maybe he would be like every unsocialised dog - never wants to see anyone but maybe there is a chance that if i aint ractive-phobic, he would behave better also? :)

No, i would never reject R+! It has done our life so much better! Kiefer is quite awesome and he has made more progress in few months than i never dreamed of!
 So R+ will be our companion till death!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Meil on hea meel kuulda ka teie arvamust, aitäh!