Reede, 27. november 2015

Head koerad kasvavad vitsata!

apdt.com

Disclaimer: NB! Antud artikkel on mõeldud abistavaks materjaliks koeraomanikule, kellel puudub varasem kogemus koera koolitamisel. Artiklis ei ole käsitletud kõiki koerte käitumise nüansse. Probleemide ja kahtluste korral lugeda kindlasti üle algallikas ning APDT leht sisaldab oluliselt rohkem informatsiooni. Tõlkeküsimustes saan abiks olla.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------
KÕIK KOERAD KASVAVAD VITSATA!
positively.com


Dominants, dominance, dominance theory jne. Sõna domineerimine on nii ära lörtsitud, kasutades seda vägivalla õigustamiseks looma kallal, et isegi seda kuuldes tõusevad ihukarvad püsti.
 Oma õiges tähenduses ei ole domineerimine absoluutselt vägivallaga seotud. Ja kuna väga tihti kuulen ma seda AGA..., siis kirjutan veidi mõtteid eesti keeles tänu APDT (Association of Pet Dog Trainers) kirjalikule nõusolekule.
 Originaaltekst oma aus ja hiilguses ja ilma minu lisamõteteta asub DOMINANCE AND DOG TRAINING

Dominants (antud kontekstis võimu) ja karjateooria on pikemat aega juba kahtluse alla seatud (Eestis samuti )  ja välismaal teostatakse suurt järelevalvet organisatsioonide üle, kes veel antud teooriaid promovad.
 Professionaalsete Koeratreenerite Liit ( APDT, Ameerika) soovib inimestele mõista anda, millised on tagajärjed, kui toimitakse vaid dominantsiteooria nõuannete järgi, mitte ei proovita mõista koeri, õppida nende käitumist ja kehakeelt ja seetõttu ei elata kunagi  rahus ja tasakaalus koos oma koerlastest sõpradega.

1) Teooria ja vääritimõistmised
Tänaseks päevaks on uuringute käigus selgunud, et hundid looduslikus keskkonnas käituvad pigem perena, kus tuleb küll nägelemisi ette (nagu ka inimestel) aga mitte keegi ei tegele päevast päeva võimaluse otsimisega et liider kukutada ja Alfa-hundiks saada.
Hundikarja ei juhi ei alfaisane, ei alfaisase ja-emasepaar. Hundipere sõltub üksteisest metsikus looduses, et ellu jääda. Pigem on hundipere nagu inimperegi, kus esineb vähe agressiooni, sest kui keegi huntidest oleks agressiivne pereliikmete vastu, vähendaks see oluliselt hundipere võimalusi ellu jääda ja edasi paljuneda.
 Jah, sotsiaalsed hierarhiad eksisteerivad täielikult (nagu ka meil, inimperedes) aga need hierarhilised suhted ei ole agressiivsed nagu tänapäeva populaarteooriates väidetakse. (Ja see populaarsus on üsna visa surema, hoolimata avaldatud uuringutest ja avaldustest )

 Teadlane L. David Mech, ekspert huntide alal, avaldas viimati arvamust oma uuringute ja kirjutiste põhjal, et " inimesed peaksid ükskord lõplikult matma aegunud väärarusaama , et hundipere on kari verejanulisi tegelasi, kes vahetpidamata võitlevad kõrgeima koha eest karjas" (Mech 2008)
Kõik uued tulemused huntide käitumise uurimises on viinud ka tulemused koerte käitumise uurimises juba ammu uuele tasemele! Rääkimata sellest, et kodukoer on juba nii nii ammu välja arenenud, et huntidega on neil väga vähe pistmist ja pigem on koer hoopis teine liik, kuigi sarnane hundile. Lisalugemiseks eesti keeles sellel teemal sobib Tuire Kaimio "Koerte käitumine".
 Koerte käitumise seletamine läbi huntide käitumise on täpselt sama asine, kui seletada inimeste käitumist läbi ahvi käitumise.
 Kahjuks loosung "koer on kodustatud hunt" elab jonnakalt ja järjekindlalt internetis, ajakirjanduses, treenerite, aretajate ja tavaomanike seas. Üks suur meediapersoon CM saab senini kohelda loomi halvasti avalikult teleekraanil ja sajad, kui mitte tuhanded inimesed saavad sellest innustust ja ideid kuidas togides, tirides, maha surudes ja tsssss tehes ribidesse torgates on võimalik endale väärikas neljajalgne partner kasvatada. NII KURB!

Üks suurimaid väärarusaamu, mida me igapäevaselt kohtame, on sõna "domineerima" lahtiseletus. Koeri kirjeldatakse väga tihti "dominantsetena" mis on selle termini väär kasutamine. Domineerimine ei ole elusolendi iseloomujoon. Domineerimine esmajärjekorras on suhteid kahe üheliigilise olendi vahel kirjeldav termin ja lisaks väljend "dominantne koer" on täiesti tähendusetu, sest domineerimine saab toimuda vaid samaliigiliste isikute vahel (Bradshaw et al. , 2009)  Lisaks leidub dominantsust pärilikkuses, geenides jm.
 Näitena võiks tuua kooselavad abielupaarid: keegi neist on dominantsem, sest emma-kumma sõnade järgi talitatakse rohkem. See ei tähenda massilist teise poole allasurumist vaid täiesti elutervet mudelit. Igapäevaelus me ei pane domineerimist tähelegi. Näiteks emad on dominantsemad oma laste üle sest laps talitab ema sõnade järgi (alles puberteedieas peab ema rakendama lapse käitumise ohjamiseks tugevamat domineerimistaktikat ;) )

Dominantsi kohtab ka kahe koera vahelises suhtlemises (mitte inimese-koera vahelises suhtlemises)
 kui üks näiteks soovib just seda toitu, puhkamiskohta, konti, mänguasja vm. Isegi koerte vahel ei saavutata oma tahtmist läbi agressiooni või sunni vaid üks suhte osapool loovutab selle teisele, lükates edasi oma korda antud hüve nautida. See on eluterve suhtumine.

 Tavaliselt võib olla ühe koera staatus majas teise koera suhtes tugevam näiteks magamiskoha osas, samas kui teise koera eesõigus on mänguasja valida. Kõik on tasakaalus.
Koerad kes agressiivselt võitlevad oma tahtmiste eest, ei ole mitte dominantsed vaid pigem käitumishäiretega, kergesti ärrituvad koerad. Selline käitumine süveneb, kui inimene hakkab korrigeerima ärevusega seotud käitumishäireid verbaalselt või füüsiliselt karistades (ehk inimkeeli , ravima hakatakse sümptomeid, mitte põhjust)

Suhe koeraga, kasutades dominantsiteooriat selle kõige väärimas mõistes, on inimese-koera suhtele kahjulik ja viib veel rohkema stressi, ärrituvuse ja agressioonini koera osas ja seda rohkem on koer omanikule ebameeldiv ja isegi omanik võib oma koera karta, mis viib omakorda veel karmimate meetoditeni.

2) Elades koeraga, mis siis on tähtis?
Mis puutub koeraga kooselamisse või koostöötamisse, siis dominantsiteooria täiesti asjakohatu. See võib tulla küll paljudele üllatuseks või ei soovita seda tunnistada. Nii et jätame selle jura nüüd tahaplaanile.
Positively.com


Käitumisprobleemiga või treeningmurega koera puhul on esimene asi treeningplaani koostamine (võib hõlmata käitumise modifitseerimist (behavior modification) ja erinevaid protokolle a'la relaxation protocol jne). See põhimõtteliselt ei nõua alustades isegi 100% koerte käitumise tundmist vaid plaanis keskendutakse kõigepealt sellele, mida koer peaks tegema selle asemel mida ta praegu teeb ning aidatakse koeral aru saada mida inimene temalt soovib ja premeeritakse teda õigete valikute tegemise eest. Kõik muu tuleb juba boonusena enamasti pea iseenesest. Hea koerajuht tunneb oma koera väga hästi just läbi temaga harmoonias koosõppimise. Me keegi ei ole sündinud enamasti oskajaks

Kahjuks liiga palju on õnnetutele omanikele räägitud et "Ole alfa!" ja "Näita koerale kes on boss!"
Sellise mõtlemise kurb pool on see et luuakse omaniku-koera olelusvõistlus-suhe, kus inimene on arvamusel, et koer püüab iga hinna eest kontrollida omaniku kodu ja elu.
Selline väär info kahjustab väga inimese-koera suhet ja võib viia koera puhul erinevate hirmude ja ärevusteni, mis omakorda tingivad agressiivse käitumise. Ja omanik on õnnetu, frustreerunud ja ühiskonna poolt mõnitatud äärmistel juhtudel.
Koerad ei saa meie keeles rääkida ja võivad olla meie kodudes (tahtmatult) paisatud olukordadesse mida nemad koeramaailmas ei mõista ja omanikud selle asemel, et õpetada koera olukorraga toime tulema, teevad vea, kus proovivad käituda nagu nii nagu neile on räägitud alfahuntide käitumisest.

Dominantsiga ei ole inimese-koera suhtes mitte midagi pistmist. Tegu on kahe erineva liigi vahel ühes keeles suhtlemise võimaluse puudumisega, mis viib omakorda käitumisteni ja arusaamatusteni mis on mõlema osapoole jaoks probleem. Inimese vastutus ja kohustus on õpetada koerale, milliseid käitumisviise me peame kohaseks ja õigeks ning kuidas me soovime et nad meie kodus käituksid (premeerides neid õigete valikute eest)
Meie roll on koerale selgeks teha ka millised käitumised ei ole oodatud ja on ülimalt ebasobivad aga seda peame meie, inimesed, tegema nii mõistlikult et loom ei läheks hoopis rohkem stressi ja ei looks probleemolukordi juurde. Reegleid ja piire saab seada edukalt ilma füüsiliselt ja vaimselt väärkohtlemata.
Positively.com
"Alpha roll'id" ja "hundiema moodi koera kraest kiskumine" ei ole leidnud kinnitusi ei huntide uuringutes ega ka koerte käitumisalastes uuringutes. Sellised käitumisviisid inimeste poolt tekitavad koeras vaid hirmu meie suhtes ning hirm omakorda võib viia agressioonini sest koer saab end vaid hammastega kaitsta. Tavaliselt surutakse hirmu- ja hoiatusurinad maha (kui viited ülimale dominantsusele ja allumatusele) ja see omakorda loob koerad, kes ei hoiata enne enesekaitset - red zone dogs.

Vahet ei ole, kas me vaatame koera või hunti, igasugused mahasurumised ja muud agressiivsed käitumised looma suhtes  viivad vaid selleni, et loomal kujuneb välja ülitugev "põgene või võitle" käitumine ja loom kardab oma elu pärast.
Sellisel puhul koer kas tardub (väärarusaamana loetakse seda ellujäämisinstinkti allumiseks), põgeneb või võitleb et ennast päästa.
Kui me käitume nii oma koeraga, siis me ei tee talle selgeks et meie oleme "bossid" vaid et me oleme väga ohtlikud ja ebastabiilsed olendid, keda tasub karta, kelle eest iga hinnaga põgeneda või võidelda enne, kui on hilja.
Sellistes stsenaariumites ei ole dominantsi - on vaid terror ja vägivald ja ühe osapoole instinkt end surma eest kaitsta.

Me kõik võlgneme oma koertele selle, et vaatame maailma kasvõi korra läbi koera silmade ja teda mõistes loome rahuliku ja harmoonilise suhte.

Vaadake, kas see on ilus ja õilis? Treener, kes väidab et ta allutas koera endale ja kaitses end. Okei? 
http://dfw.cbslocal.com/2015/11/19/video-of-trainer-hitting-dog-prompts-investigation/
Aga kui delfiini või ahvikest nii koheldaks? Okei? Miks kasse kunagi nii ei kohelda? Sest kass teeks inimesele väga haiget. Me kasutame julmal ja tänamatul moel ära koerte kannatlikkust ja armastust inimese vastu...

3)Aga kui mitte dominants, siis mida kasutada?
Õnneks on juba palju treenereid kes õpetavad inimesi looma koeraga suhet läbi positiivsete meetodite. Usaldusväärse partnerlussuhte loomiseks on väga palju erinevaid programme, käitumise modifitseerimise plaane jpm (NILIF ehk nothing in life is free, Sue Ailsby tasuta Training Levels, BAT ehk behavior adjustment treatment ja palju muid nagu näiteks reageerivatele koertele CARE protokoll)
 Kõik sellised vägivalda mitte propageerivad programmid on tegelikult väga efektiivsed ja oluliselt edukamad, sest koerale on seatud reeglid ja on seatud kõik võimalused et ebaõnnestumine puuduks ning õpetatakse koguaeg, mida tuleks teha selleks et kõik on hästi (selle asemel et karistada valede käitumiste eest).
Nagu ka meie inimesed ju töötame ja käitume paremini keskkondades kus kõik on selge ja struktureeritud.

Igasugused müüdid dominantsist kui koer magab diivanil, sööb enne omanikku, väljub uksest enne omanikku jpm ei oma tegelikult üldse tähtsust omaniku-koera suhtes.
 Iga majapidamine seab oma reeglid ja piirangud, mis on lubatud mis mitte. Ühtegi teaduslikku alust ei ole arvata et omanik peab sööma enne koera või ei tohi koera lasta enne ennast uksest väljuda (mis on igasuguse ohutuse seisukohalt tegelikult ju hea) ning koeraomanikud ei peaks elama alalises hirmus, et koerad tahavad vallutada nende majapidamist ja valitseda inimesi.
4pawsu.com


Lisan siia näiteid stiilis Müüt (M), Selgitus (S) ja mida teha (V)
M) Teie koer haugub Teie peale, et Te saaksite aru et koer on boss.
S) Tegelikult võib olla loendamatu arv põhjuseid, mis võivad viia sellise väljakannatamatu haukumiseni nagu näiteks igavus, hirm ja ärevus/stress.
 Omanikud enamasti tahtmatult premeerivad koera haukumise eest, pöörates koerale tähelepanu või röökides tol hetkel koera peale. Tähelepanu pööramine pikemas perspektiivis tugevdab antud käitumist
 V) Õpetage koer käsu peale haukuma ja tasa olema (vahva trikk! ). Piisav füüsiline liikumine, suhtlus inimperega, ja interaktiivsed mänguasjad nagu Kongid jm puzzled võivad vähendada igavusest tekkinud haukumise probleemi. Argade-stressis koerte puhul leidke põhjus mis põhjustab hirme ja töötage  hirmu põhjuste likvideerimisega (nagu desensitization, tundetustamine).

M)Koer pissib majja, et näidata Teile et tegu on tema territooriumiga ja tema on boss majas.
 Kindlasti pissib koer majja ka kättemaksuks
S) Ebapiisav potitreening toodab koeri, kes ei ole kunagi 100% lekkekindlad. Kohatud "lekked" võivad viidata tervisemurele nagu stress, infektsioonid, põletikud. Ka hirmupiss on täiesti olemas. Kastreerimata-steriliseerimata koerad märgistavad rohkem kui opereeritud koerad.
V)Minge tagasi algusesse ja alustage "potitreeningut" algusest peale.Jälgige oma koera tähelepanelikult KOGU AEG ja viige ta välja kohe, kui ta seda vajab. Premeerige koera koheselt õige käitumise eest, et ta mõistaks täiesti selgelt, mida Te temalt ootate. Külastage vet. arsti, et välistada tervislikud põhjused.

M)Koer arvab, et köök on tema territoorium ja proovib süüa enne Teid, trügides ka alati kööki.
S) Koerad on juba loomult prügituhnijad ja kui toit tundub olevat vabalt saadaval, kasutavad nad võimalust seda endale saada. Koerad, kes igavlevad, tõenäoliselt hakkavad otsima laudade-pliitide pealt jäänuseid  ja sorteerivad prügikaste et leevendada igavust
V) Õpetage koer köögist eemal püsima ja laudadelt mitte toitu varastama.Andke koerale interaktiivseid mänguasju, mida näiteks saab toiduga täita. Nii saab koer oluliselt sobivamal viisil toitu "jahtida" ja energiat kulutada.

M)Koerad hüppavad inimese peale, et end maksma panna ja  olla kõrgemal astmel
S) Koerad hüppavad sest ebajärjekindlad inimesed on kinnistanud neid seda tegema. Kord võib ja kord ei või ja samas inimene alati räägib koeraga kui too hüppab. Koerad hüppavad et pääseda meie näole lähemale tere ütlemiseks. Koerad hüppavad sest... sest see on lõbus ja äge!
V)Õpetage koer istuma, kui külalised sisenevad ja premeerige alati istumise eest. Õpetage et koer saab tähelepanu, paisid ja kiituseid ainult siis kui kõik 4 käppa on maas. Veenduge  et kõik peres toimivad alati ühtmoodi ja keeravad koerale selja, kui koer hüpata proovib. Sel juhul ei kinnista keegi enam hüppamist ja koer näeb et see ei tasu ära.

M)Koerad tirivad rihmas, et olla ees ning olla jalutuskäigu liidrid ja otsustajad
S)Kui koer iga kord välja pääsedes saab niimoodi tirides liigelda ilma et keegi talle midagi muud õpetaks, siis koer arvab et nii need jalutuskäigud peavadki olema! Kannatab ära ka meiepoolse pahameele. Jalutamine on koera jaoks nii põnev ja lõbus tegevus, et see omakorda tingibki tirimise. Nad tahavad ju kõiki lõhnu nuusutada, kiiresti igale poole pääseda, nautida. Pealekauba inimesel on 2 jalga, koeral 4. Inimene võiks ju ka vahel end veidi kiiremini liigutada ;)
V) Olge täiesti raudkindel iga kord ja ärge laske tirida. Ärge liikuge enne kui rihm on lõdva (meil on see läbi tehtud) Ärge lugege aega, mida Te kulutate selle käitumise õpetamiseks. Ärge kiirustage, aega on ja koer õpib mida Te soovite temalt. Premeerige  koera külluslikult, kui ta on Teie kõrval ja ärge liikuge temaga edasi, kui ta hakkab tirima. Õpetage selgeks ka "kõrval" käsklus. Kui koer on liiga tugev, kasutage abivahendit nagu koonurihm või front-clip traksid  ja kasutage neid koos samaaaegse õpetamisega, et lõpuks abivahendist loobuda.

M)Koer "lükkab" Teid eest ja tormab uksest välja selleks et näidata kes on boss
S) Täpselt nagu rihmas jalutamisegagi, koerad üleerutuvad kergesti ja nad ei tea et see on sobimatu käitumine, juhul kui Te talle seda ei õpeta et nii ei sobi. Teid lükatakse eest vaid seepärast et Te olete  maailmal ees ja "see miski" on seal väljas nii põnev ja lahe. Õpetage, et nii ei ole ilus.
V) Õpetge koerale kas "oota" või "paigal"ja praktiseerige seda palju ka erinevates olukordades. Nii saab koer aru, et inimesel on alati eesõigus. Kasutage vajadusel beebiväravaid, et koer ei jookseks läbi maja ja nende abil on hea ka "oota" ja "paigal" käske harjutada

M)Koerad kes on "bossid" ei kuula Teid ega kuuletu, sest nad ei pea seda tegema.
S) Koeri, keda ei ole piisavalt ja korralikult motiveeritud tagasi tulema kutsumise peale, ei mõista et  "siia" tähendab "tule kohe siia!". Koerad saavad ümbritsevast niivõrd lummatuks ja on kergelt huvituvad kõigest huvitavamast nagu näiteks teistest koertest, inimestest, lastest, rohust, puudest, põõsastest ja paljust muust
V) Õpetage koera juurde tulema seni rihmas, kuniks ta tuleb iga kutse peale koheselt. Kiitke ja premeerige koera ohtralt, kui ta tuleb sest see peab olema tema jaoks 100% selge et ta tegi väga õige otsuse. Mitte kunagi ärge karistage koera kui ta ei tule, see õpetab talle vaid seda, et Teie juurde ei ole ohutu tulla.

M) Koerad proovivad Teile või teistele koertele peale ronida et näidata kes on boss (mounting)
S) Kui koerad mängivad, saab selline käitumine lustlikuks mängu osaks - positsiooni võtmine on pigem mänguline, mitte staatuse saavutamise soovi sümbol. Jälgige koeri mängimas. Aga selline käitumine võib ka mitmel muul põhjusel avalduda, põhilised on stress, pinge leevendus või eelkirjeldatud mäng
V)Kui koer harrastab seda Teiega, siis andke talle lihtsalt mõni muu tegevus. Mänguasi, trikk, istu, lama, relax vms.

M) Koerad ronivad mööblile, et näidata kes on majapidamises valitseja.
S) Koerad ronivad vooditele ja mööblile täpselt samal põhjusel mis inimesedki  - need on väga mugavad olelemiseks.
V) Õpetage koerale "maha" käsk, et ta tuleks alati koheselt maha, kui Te seda soovite. Kui Te ei soovi koera mööbli peale, siis korraldage majapidamine nii et koeral ei ole võimalust mööblile pääseda. Sest kui koerad vahepeal taas mööblile pääsevad, kinnistab see uuesti mõnusat olelemist pehmel mööblil. Pange koerale oma padi, madrats või koeravoodi ja premeerige teda alati, kui ta läheb sinna puhkama. Ja kui Teil tegelikult pole selle vastu midagi, et koer puhkab diivanil aga Te kardate et see on automaatselt Teie üle domineerimine, siis rahu! Seni kuni Teie olete oma piirid ja reeglid paika pannud ja olete järjepidev õigete valikute kinnistamises, ei sea keegi kahtluse alla Teie võimekust olla mõistlik teejuht inimmaailmast.

Suur tänu Teile, kes Te jõudsite selle pika postituse päriselt lõpuni lugeda! Kel on soovi, et mõne punkti või arvamuse kohta oleks omakorda põhjalikum blogpost, andke ainult teada, heameelega kirjutan ja aitan.

Lisamaterjali lugemiseks leiab:

American Veterinary Society of Animal Behavior 2007. AVSAB Position Statement
http://avsabonline.org/uploads/position_statements/Combined_Punishment_Statements.pdf

American Veterinary Society of Animal Behavior 2009
http://www.avsabonline.org/uploads/position_statements/dominance_statement.pdf

Bradshaw J.W.S., Blackwell E.J., Casey R.A. 2009. Dominance in domestic dogs - useful construct or bad habit? Journal of Veterinary Behavior: Clinical Applications and Research, May/June 2009, pp 135-144.

Herron M.E., Shofer F.S., Reisner I.R. 2009. Survey of the use and outcome of confrontational and non-confrontational training methods in client-owned dogs showing undesired behaviors. Applied Animal Behavior Science, 117, pp. 47-54.

Mech L.D. 2008. International Wolf. 
http://www.4pawsu.com/alphawolf.pdf 

Yin Sophia. 2009. The APDT Chronicle of the Dog, Mar/Apr 2009, pp. 13-17.
http://apdt.com/petowners/articles/docs/Yin_MA09.pdf

Yin S. 2009. Low Stress Handling, Restraint, and Behavior Modification of Dogs and Cats. Cattledog Publishing. Davis,CA. For more information visit  http://www.askdryin.com/

3 kommentaari:

Meil on hea meel kuulda ka teie arvamust, aitäh!