Esimene loeng oli teemal, miks koerad kaotavad fookuse peremehele erinevates situatsioonides. Esimeseks ülesandeks oli teha baseline (alguspunkti) video endast ja koerast ning teiseks koostada loengu põhjal analüüs, miks ja millal minu koer fookuse kõige enam kaotab.
Mina tegin kohe kaks baseline videot, et näidata kui palju mõjutab ka õige maiuse valik koera motiveeritust minuga koostööd teha. Esimene video on tehtud tema tavalise toidukrõbinaga ning teine video grillvorstiga. Grillvorstiga? Jah, kahjuks oli mul meie eriti high-value hakkliha otsas ning mingi madalama väärtusega teda narritama polnud mõtet hakata.
Ning teisel videol teeme trenni grillvorstiga, hoopis teine koer ja fookus!
Sain teada, et õpetamisel tasub kasutada eriti kõrge väärtusega maiuseid, alustada õppimist segajateta ja hiljem ükshaaval! segajaid lisades korrata alustõed taaskord üle.
Jah, tegelikult ei ole see info mulle küll uudis aga kuna plaanin väga hoolega ning samm-sammult läbi teha GF kursuse, siis teeme ka Kieferiga kõik nullist.
Kieferile on see vaid kasulik kuna oleme paljusid asju õppinud poolikult ning korralikult kinnistamata.
Kolmanda videona lisan veel meie video tänaval, see näitab millist probleemi me tegelikult lahendada proovime
Ning esimese kirjaliku tööna tegin analüüsi meie kitsaskohtadest.
Esimesena näen ma entusiasmipuudust. Kieferi tähelepanu läheb väga kiiresti kuskile mujale sest kogu ümbritsev viib ta väga kiirelt stressi (autod, jalgrattad, koerad, rulad, müra jne) Lisaks minust 100x huvitavamad lõhnad, puud, põõsad, postid, linnud, kassid jne jne. Kindlasti olen entusiasmi kukutanud ka sellega et olen temalt rohkem nõudnud, kui tema suuteline andma on. Oleme teinud pikki ja igavaid trennisesse. Pikakel ja igavatel trennisessidel on olnud päästeingliks eriti kõrge väärtusega maius-hakkliha, kuid siiski ei ole ma osanud enamustel kordadel lõpetada õigeaegselt.
Oleme lõpetanud ka sessiooni nii, et ise olen õnnetu ja koer muidugi ka. See on olnud minu poolt vale lähenemine ning tänu sellele võib julgelt öelda, et Kieefril puudub entusiasm minuga koostööd teha.
Teisena panin kirja Kieferi olulise vea - enesevalitsuse ja enesekontrolli puudumine. Reaktiivsele koerale väga iseloomulik. Oleme sellega pikka aega tegelenud ja enesevalitsusharjutusi teinud aga me ei ole sellega veel kaugele jõudnud. Kui puudub keskendumisoskus, mida me nüüd just õpime, on raske ka end valitseda.
Kiefer on fokusseeritud huvitavate või ärritavate asjade leidmisele jalutamise ajal ning tema ärritustase tõuseb nullist sajani sekunditega. Peale 15-20 minutit hakkab see alles langema ning võib üldse proovida paluda keskendumist mulle.
Muidugi paljus olen ka mina teinud vigu ning me ei ole kõiki harjutusi erinevates kohtades korranud ning generaliseerinud ja algajana ehk ei ole ka mu signaalid alati ühesed ning üheselt mõistetavad.
Kui Kiefer näeb koera, kadus vanasti enesevalitsus üldse, nüüd olen õppinud suunama teda koera ilmudes muude tegevuste juurde ning Kiefer jääb oluliselt rahulikumaks. Augustis on plaanis võtta spetsiaalne kursus "dealing with the bogeyman" et tema reaktiivsusest ka võitu saada.
Kolmandana panin kirja ebakindluse ja selguse puudumise. See puudutab meid mõlemaid.
Kiefer on minu esimene koer ja arg-agressiivne koer. Või siis pigem närvipundar koer. Me mõlemad oleme nö ebakindlad et kas me teeme ikka asju õigesti. Kui Kiefer on stressis või ebakindel, siis ta ei õpi. Mitte miski ei kinnistu. Jah, ta võib küll ülesande antud hetkel täita aga teistes oludes näeks ta ülesannet nagu üldse esimest korda.
Minu enda ebakindlus viib omakorda selleni, et ma ei anna selgeid käsklusi või signaale ning see viib koera segadusse.
Kui Kiefer on segaduses siis ta sooritab ülesande valesti, hakkab haukuma või huupi loopima oskusi, mis on juba tema repertuaaris olemas.
Tegelikult sain ma kogu materjali lugedes kaasa noogutada sest iga lause kord ühel, kord teisel moel kirjeldas meie probleeme ja hetkeolukorda.
Esimene loeng õpetas mulle kindlasti veel et treenimine vajab aega. Väga palju aega, kordamist, kinnistamist, üldistamist erinevates kohtades.
Ühte meetodit kasutusele võttes tasub aega anda mitu kuud. Alul võib tunduda, et meetod ei toimi, kuid pigem on probleem sel juhul järjepidevuses ja koerale ebaselgete signaalide andmises. Ja muidugi maiuse väärtuslikkuses. Kui vahetada meetodeid liiga kiiresti ning tihti, on lõpptulemuseks ebakindel koer, kes ei oska sind valikutes usaldada. Sest valikud on igakord erineva tulemusega.
Ning kui mina ise arvan et koer teab kindlalt teatud ülesannet aga uues kohas või keskkonnas seda sooritada ei suuda, siis ta ikkagi veel ei teadnud ülesannet. Sel juhul tasub minna tagasi nö lasteaeda ja alustada treenimist täiesti algusest, pisikeste sammudega edasi liikudes.
Ainult nii on võimalik enda poolele võita koer, kes sooritab ülesandeid heameelega, mitte seetõttu et peab.
